Andmed koos: aktsiisilangetus tõstis plahvatuslikult napsumüüki

Piirikaubandus ja alkoralli. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Täna avaldatud statistika kinnitab seda, mille üle rahandusminister Martin Helme kuu aega tagasi sotsiaalmeedias juubeldas: alkoholi aktsiisilangetus kasvatas kange alkoholi müüki juulis pea kolm korda.

Tänavu juulis laekus riigikassasse 27 miljonit alkoholiaktsiisi, mis paistab üldise kidura laekumise taustal hästi silma. Võrreldes eelmise aasta juuliga on kasv 53 protsenti, võrreldes juuniga aga lausa kahekordne, selgub rahandusministeeriumi seitsme kuu maksulaekumise statistikast.

Eriti silmatorkav on aga plahvatuslikult kasvanud kange alkoholi deklareerimine. See kasvas võrreldes möödunud aasta juuliga 180,4 protsenti ehk pea kolm korda. Õlle deklareerimine suurenes veidi vähem, 53,4 protsenti. 

Anomaalset statistikat mõjutas enim 1. juulist jõustunud kange ja lahja alkoholi 25 protsendiline langetus, mis oli Eesti ajaloos esmakordne. Selle tulemusel müüsid kauplused juunis letid alkoholist tühjaks. Juulis soetasid jaemüüjad alkohoolseid jooke rohkem, et taastada tavapärane laoseis. Täiendavalt kasvatas aktsiisitulu ka jaekaupluste alkoholi jaemüügi kasv madalamate hindade tõttu.

Tänavu seitsme kuuga on eelarvesse kokku laekunud 129 miljonit eurot alkoholiaktsiisi, mida on siiski veidi vähem kui eelmisel aastal. Üks põhjus on selles, et möödunud aasta jaanuaris laekus aktsiisi tervelt 55 miljonit eurot. Põhjus lihtne, maksud tõusid 2018. aasta veebruaris. Kui aktsiisilangetus toob kaasa laovarude tühjaks müümise, siis aktsiisitõus mastaapse varumise.

Kui vaadata kõiki makse kokku, koguti tänavu juulis 701,4 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Tänavu esimese seitsme kuuga tasuti kõiki makse 5,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.