Päevatoimetaja:
Sander Silm

Vaata, kes on Eesti noorte seas kõige atraktiivsemad tööandjad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti ühe edukaima idufirma Transferwise'i üks asutaja ja omanik Kristo Käärmann.
Eesti ühe edukaima idufirma Transferwise'i üks asutaja ja omanik Kristo Käärmann. Foto: Eero Vabamägi

Tööandja brändingu agentuuri Instar läbi viidud õpilaste tööootuste ja tööandja maine uuringu tulemusena on 2019. aastal Eesti tudengid hinnanud atraktiivsemaks tööandjaks rahaülekandeteenust pakkuva Transferwise Ltd Eesti filiaali.

Üle-eestilise kõrgkoolide õpilaste uuringu järgi soovis 2019. aastal Transferwise’is töötada 47 protsenti tudengitest. Eesti kogenud töötajate eelistatuim tööandja on Tallinna Lennujaam, kus soovib töötada 53 protsenti vastajatest. Eesti kutsekoolide õpilaste hinnangul on kõige atraktiivsem tööandja Apollo Group OÜ, kus soovib töötada 49 protsenti kõigist kutsekoolide õpilastest, teatas Instar pressiteates. 

Eesti tudengite uuringut on läbi viidud alates 2010. aastast ja selle aja jooksul on Transferwise’i atraktiivsus tudengite hulgas aasta-aastalt kasvanud. Transferwise on 2019. aastal teist aastat järjest hinnatud Eesti tudengite poolt Eesti atraktiivseimaks tööandjaks. 

Instar viis mais läbi üle-eestilised kõrgkoolide, kutsekoolide ja meditsiinivaldkonna õpilaste tööootuste ja tööandja maine uuringud, millele vastas kokku üle 5400 õpilase. «Noored hindasid 220 Eesti organisatsiooni atraktiivsust ja aasta-aastalt on kõigi tudengite hulgas, sõltumata nende erialast, kasvanud IT-sektori tööandjate atraktiivsus,» ütles Instari tegevjuht Kersti Vannas.

Teenitav netotöötasu on kasvanud aastaga vähem kui palgaootus

Töötasust ei saa mööda vaadata ja viimase kümne aasta jooksul on Eesti tudengite netopalga ootus kasvanud 1,8 korda. Aastaga on noorte netopalga ootus  kasvanud ligi 200 eurot, 1585 eurolt (2018. a) 1761 euroni (2019. a). Kasvanud on ka kooli kõrvalt töötavate tudengite netotöötasu, mis oli 2018. aastal 889 eurot kuus ja 2019. aastal 985 eurot kuus.

2019. aastal soovib 53 protsenti tudengitest teha erasektoris palgatööd, 22 protsenti töötada avalikus sektoris ja 24 protsenti soovib olla ise enda tööandjaks. Kolmandas sektoris soovib töötada 2 protsenti vastanutest. «Iga aastaga on kasvanud huvi iseendale tööandjaks olemise vastu ligi 2 protsenti. Näeme, et üldine paindlike töösuhete trend jätkab kasvamist,» kommenteeris Vannas.

2019. aastal on tudengite hinnangul kaks kõige olulisemat töökohavalikut mõjutavat tegurit huvitav ja arendav töö ning ettevõttepoolne töötajate võrdne ja aus kohtlemine. 84 protsenti tudengitest pidas neid kahte tegurit võrdselt kõige olulisemaks 46 teguri seast. 2010. aasta olulisim valikukriteerium oli huvitav ja arendav töösisu ning võrdne kohtlemine oli alles neljandal kohal.

39 protsenti noortest pole kindlad, kas nad leiavad pärast kooli lõpetamist ootustele vastava töö. Kõige enam soovitakse leida erialast tööd Eestis, kuid 40 protsenti tudengitest oleks väga huvitatud erialasest tööst välismaal.

Töö otsimisel ja tööandja kohta info hankimisel peab 92 protsenti vastajatest oluliseks kanaliks tööandja kodulehte. Järgnevad informatsioon ja soovitused ettevõtte töötajate poolt ning töövahenduskeskkonnad. 79 protsenti noortest eelistab kasutada sotsiaalmeediat tööandjate kohta info hankimiseks.

«Edukas tööandja suudab kõnetada oma tulevast töötajat ja tegeleb järjepidevalt enda kui tööandja loo levitamisega. Ta julgeb proovida uusi sõnumeid, kanaleid ja kaasab oma töötajaid tööandja saadikutena, sest oma töötaja soovitus on üks väärtuslikemaid relvi. Ettevõtted, kes soovivad olla edukad, peavad kasutama õigeid tööriistu. Karjäärileht, videosisu ja sotsiaalmeedia on tegurid, millega alustada,» ütles Vannas.

Tööandja maine uuringus osales üle 5300 kogemusega töötaja ja üliõpilase majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaar-, inseneri, logistika ja teistelt bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe erialadelt 16 Eesti kõrgkoolist. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.

Märksõnad

Tagasi üles