Ettevaatust: investeerimisekelmid otsivad uusi kergeusklikke

Hoiatus Foto: PP

Selle aasta kaheksa kuuga registreeris politsei- ja piirivalveamet (PPA) kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni, suurem osa kannatanuid elab Tallinnas ja keskmine kahju kuriteo kohta moodustas 11 000 eurot.

«Suurimad kahjusummad ulatusid üle 100 000 euro, kuid  ligi kolmandiku moodustavad 10 000–50 000 suurused kahjud. Kelmid võtavad ära kõike, mida inimene on pahaaimamatult nõus «investeerima», seejuures algavad kahjusummad 200–250 eurost,» ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Tambre sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA poole), kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et nemad on investorid, nende raha «töötab» ja justkui toob tulu. «Inimesele luuakse vale ettekujutus, et tema investeeritud summad kasvavad ja nii üritavad kelmid ohvrilt pidevalt ka lisaraha juurde küsida. Alles siis, kui inimene soovib tagasi saada kasvõi esialgse summa, selgub, et see ei olegi võimalik, mispeale inimene mõistab, et teda peteti ja ta pöördub politsei poole,» ütles ta.

Kolm neljandikku ohvritest elavad Tallinnas, juhtumid on registreeritud ka Harjumaal, Virumaal ja Tartu maakonnas. Lisaks on registreeritud 18 juhtumit, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui «maakler» lubab aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellised lubadused päädisid kokku 93 000 euro suuruse lisakahjuga.

Tambre tõdeb, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. «Praegu on ohvreid väga erinevas vanuses, noorim kannatanu oli 22, kõige eakam 82aastane. Rohkem olid altid kasutama võimalust «investeerida» keskealised inimesed vanusegrupis 55–64 aastat ja noored inimesed vanuses 22–34 aastat,» rääkis politseinik.

TTJA kaubandustalituse juhataja Birgit Raamatu sõnul saab tarbija end kõige paremini kaitsta, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. «Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja tagantkiirustav, lisaks tundub pakkumine liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Kui inimene saab kõne, siis tuleb tarbijal säilitada rahu ja kindlasti võtta endale aega mõtlemiseks,» ütles Raamat.

Raamat lisas, et kui teenuse saamine eeldab ettemaksu, peab inimene hoolikalt jälgima, kellele ta teeb ülekande. «Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole. Kui tarbija kannab raha teise eraisiku kontole, siis ei laiene talle tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul ei saa tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet aidata, samuti nagu ka juhul, kui kaupleja ei ole pärit Euroopa Liidu riigist.»

«Inimesed peavad lihtsalt meeles pidama vanasõna, tasuta lõunaid ei ole olemas,» ütles Raamat.

PPA ja TTJA paluvad inimesi enda vara hoidmise nimel järgida lihtsaid nõuandeid.

Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning «investeerimisspetsialistid» ei räägi eesti keelt.

Ära lae tundmatu «maakleri» palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.

Ära edasta «maaklerile» andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.

Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.

Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.

Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.

Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.