Päevatoimetaja:
Sander Silm

Madis Müller tõusis pistrike skaalal kõrgemale (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Madis Müller.
Madis Müller. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Finantsturgude infokeskuse InToutch Capital Markets tõstis Eesti Panga presidenti Madis Mülleri nn tuvide-pistrike skaalal mitme koha võrra pistrike suunas kõrgemale pärast seda, kui ta oli öelnud, et rahatrüki taasalustamiseks praegu tugevat alust ei ole ning Euroopa Keskpanga uute stiimulite ootused on läinud liiga kõrgeks.

«Ma ei arva, et meil oleks praegu tugev põhjus QE-ks (quantitative easing - rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine ehk varaostuprogramm ehk rahatrükk – T.O.),» ütles Müller möödunud nädalal Bloombergile antud intervjuus. «Lisaks disproportsionaalsusele olukorras, kus deflatsiooniohtu ei ole, on minu mure veel selle ebaefektiivsus,» lisas ta.

Rahapoliitiliste vaadete järgi jagatakse keskpankureid pistrikeks ehk range rahapoliitika pooldajateks ja tuvideks, kes on lõdva rahapoliitika pooldajad.

Kõige pistrikumaks Euroopa Keskpanga liikmeks peab InToutch Capital Markets Saksamaa Keskpanga juhti Jens Weidmanni, temale järgnevad Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Austria keskpanga juht Robert Holzmann, EKP juhatuse liikmed Sabine Lautenschlaeger ja Ives Mersch, kelle järel tulebki Müller.

Eelmisel nädalal paigutas InToutch Capital Markets Mülleri tuvi-pistriku skaala keskele.

Kui Ardo Hansson oli viimaseid nädalaid Eesti Panga president ja EKP nõukogu liige, siis pidas InToutch Capital Markets teda isegi pistrikulisemaks kui Weidmanni, mis tähendab, et Hanssonit peeti nõukogu liikmetest kõige rangema rahapoliitika pooldajaks.

Euroopa Keskpanga rahapoliitikat kujundava nõukogu koosolek toimub sel neljapäeval, aga Madis Müller rotatsiooni tõttu hääletada ei saa.

Tagasi üles