Diiselauto usku eestlastel ei maksa aktsiisilangetust loota

Dmitri Jegorov. Foto: Erik Prozes

Kütuseaktsiisi langetamine vähendaks kõvasti riigi eelarvetulusid ja paneks diisli usku eestlased veelgi rohkem saastava mootoriga autosid kasutama, rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Rahandusminister Martin Helme andis kevadel ametisse astudes lootust, et võib olla langetavad nad lisaks alkoholiaktsiisile ka kütusemakse. Täna Äripäeva korraldatud kütusekonverentsil üles astunud ministeeriumi üks võtmeametnik Jegorov ütles, et vähemalt praegu tehtud analüüsidele tuginedes ei pruugi see loodetud võitu anda. 

«See jutt, mida oleme kuulnud, et kui langetame diisliaktsiisi, saame eelarvesse 100 miljonit juurde, ei pea kuidagi paika. Oleme seda eest ja tagant, ülevalt ja alt analüüsinud, aga ei tule kuidagi kokku. Rahamägesid lihtsalt ei paista,» rääkis Jegorov. Ta tõi võrdluseks, et kui langetada diislimaks Läti tasemele, haihtuks Eesti eelarvest 50 miljonit aastas. Kui langetada Leedu tasemele, kaoks lausa 100 miljonit eurot.

Diisli-armastus on problemaatiline

Asekantsler lisas, et kütusemaksude vähendamine ei tooks Eestisse juurde ka välismaa rekasid nagu on ekslikult arvatud. «Me ei saa end geograafiliselt nihutada, et transiitvood siia juhtida,» ütles Jegorov ja tõi näiteks, et kui Eestis olid diislimaksud madalad ei tulnud siia Rootsi või Soome veoautod tankima.

Üks variant oleks teha kaubavedajatele eraldi kütuseaktsiisi tagastus, kuid see looks juurde rohkelt bürokraatiat ja tõenäolisi pettusi, mistõttu ei pruugi see olulist võitu anda.

Jegorov rõhutas, et kuigi viimasel ajal on palju räägitud piirikaubandusest ja aktsiisikadudest, siis numbreid kokku lüües tuleb välja, et kütuseaktsiisid on aasta-aastalt kenasti kasvanud. Kui 2013. aastal laekus aktsiisi 384 miljonit, siis mullu juba 543 miljonit eurot. See tähendab, et aktsiisi juurdelaekumine on igal aastal olnud umbes 30 miljonit eurot. Ka see on täiendav argument, miks ei tasu aktsiisimäära puutuda.

Asekantsler märkis, et eestlased on täielikult diiselmootoriga autode usku. Selle illustreerimiseks tõi ta lauda kõneka statistika. Viimase 15 aastaga on diisli tarbimine kasvanud 270 miljonilt liitrilt aastas 700 miljoni liitrini. Kui 10 aastat tagasi oli arvel 100 000 diiselautot, siis tänavu augusti seisuga lähenes nende arv juba 300 000ni.

See tähendab, et juhul kui diisliaktsiisi määra langetada, pöörduksid Eesti inimesed veelgi enam diisli usku, mis seab juba oluliselt kahtluse alla meie kliimaeesmärkide täitmise. «See on tõsine mõttekoht,» leidis Jegorov.

Majandusministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude juht Rein Vaks lisas, et Eesti inimeste diislilembus on problemaatiline. Ta rõhutas, et puhtama keskkonna poole liikumine peaks olema meie kõigi eesmärk. «Puhaste kütuste poole liikume on üleilmne trend ja me ei tohiks siin sabas sörkida,» ütles ta. «See tähendab, et me ei saa minna diislikütuse juurde tagasi.»

Sinise kütuse turul pudru ja kapsad

Asekantsler puudutas ettekandes ka eriotstarbelise diisli ehk rahvakeeli nö sinise kütuse teemat. Kuigi EDK on mõeldud rangelt tarbimiseks vaid kalanduses ja põllumajanduses, ajavad seda paaki ka tavaliste sõiduautode omanikud.

Väärkasutus ulatub umbes 5 miljoni euroni aastas. Samas täpsustas Jegorov, et pettuste maht ei pruugi nii suur olla, kuna süsteem on läbipaistmatu ja riigil puudub ikkagi arusaamine, kes väärkasutab ja kes mitte. Selle illustreerimiseks tõi ta välja, et sinise kütuse ostjaid on aastas kuskil 29 000, kellest kahtlusevari lasub tervelt 27 000 inimesel. «See iseloomustab, et segadust on palju,» lisas Jegorov.

Välja tuleb töötada oluliselt lollikindlam ja arusaadavam süsteem, leidis ta. «Kui suvaline auto sõidab tanklasse ja ostab sinist kütust, siis maksuamet peab tal järel käima ja uurima, kas tal oli see luba või mitte. See süsteem pole jätkusuutlik,» selgitas Jegorov, kelle sõnul tuleb seadus ümber teha nii, et soodustus säiliks ikkagi põllumeestele, kes seda vajavad.

Maaeluminister Mart Järvik on lubanud eriotstarbelise diislikütuse süsteemi muuta. Teema on olnud juba ka valitsuse laual.

Automaksu teema lauale ei tulnud

Eelmisel aastal toimunud kütusekonverentsil käis asekantsler välja ka mõtte, et pidevate kütuse aktsiisitõusude asemel võinuks valitsus võinuks valitsus hoopis automaksu kehtestada.

«Võib olla olnuks tõesti mõistlikum jätta kütuseaktsiis kus see ja teine ning riigi tulu teenimise mõttes kehtestada hoopis automaks või teemaks,» mängis Jegorov Eestis seninägematu maksu mõttega. Ta tegi näitliku arvutuse: «Kui me võtaks kõigi autode pealt aastas 10 eurot, teeniksime me juba aastas umbes 60 miljonit eurot.» See oleks aga väga lihtsustatud rehkendus.

Kuigi automaksu pihta on pillutud palju kriitikat – Eestis on väga hõre asustus ja kehv ühistransport – siis Jegorovi hinnangul ei vasta see päris tõele. «Eesti linnastumise määr on kõrge. Inimesed elavad linnalähedastes asulates, kus on hea ühistransport,» selgitas mees. Ta lisas, et seetõttu ei pruugi auto omamise vajadust üldse olla, eriti kui autosid on kaks või kolm.

Sel aastal Jegorov automaksu ideega ei mänginud.