Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Põllumehed on tänavu juba 200 elektriliini maha sõitnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektriliinidele võivad ohtu kujutada kombainid, mille kõrgus on üle nelja meetri. Pilt on illustratiivne.
Elektriliinidele võivad ohtu kujutada kombainid, mille kõrgus on üle nelja meetri. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Elektrilevi kutsub põllumehi elektriliinide juures ettevaatlikkusele, kuna hooletu tegutsemine elektriliinide lähistel võib eluohtlik olla.

Hilissuvel ja sügise algul tekib üha rohkem olukordi, kus kõrged põllutöömasinad sõidavad elektriliinidesse. Elektrilevi võrgus on sel aastal olnud juba üle 200 juhtumi, kus hooletu tegevuse tõttu on elektriliinid kas põllutöömasinate tõttu või muude õnnetuste tagajärjel maha sõidetud.

«Võrgustandardiga on õhuliini minimaalseks kõrguseks mitteliigeldaval alal neli meetrit, põllud ja heinamaad liigituvad selle alla. Kuid mingi osa põllutöötehnikast, näiteks silo- või teraviljakombainid, võivad olla neljast meetrist kõrgemad,» selgitas probleemi tausta Elektrilevi võrguvarade üksuse juht Taavi Janno.

Ta lisas, et liinide mahasõitmise peamiseks põhjuseks on hooletus. «Üks asi on taolisest hooletusest tekkivad elektrikatkestused, aga palju hullem on see, et enda elu seatakse ohtu,» ütles Janno ja lisas, et õnneks pole vaatamata mitmele liinide mahasõitmise juhtumile olnud viimastel aastatel Elektrilevi liinidega seoses olukordi, kus kellegi eluküünal oleks kustunud.

«Kui mõni põllutöömasin või ülestõstetud kastiga auto sõidab liini, rakendub kaitse ja liin lülitub automaatselt välja. Tänu sellele pääsevad inimesed taolistest olukordadest eluga,» lisas Janno. «Kuid alati säilib oht, et kaitselülitus ei rakendu korrapäraselt ja liin jääb voolu alla. Selline juhtum leidis aset mõni nädal tagasi Jõgeval, kui veoauto sõitis ülestõstetud kastiga liinidesse. Paanikas autojuht jättis masina seisma, hüppas maha ja sai sammupingest elektrilöögi. Õnneks pääses autojuht kergemate vigastustega,» tõi Taavi Janno hoiatava näite.

Ta lisas, et autojuht tegi vea, kui kinni pidas ja autost väljus. «Kõige kindlam on sealt liinist uuesti välja tagurdada. Isegi kui paar masti katki läheb, siis inimese elu on tähtsam. Autos või kombainis sees olles ei tohiks inimene tegelikult viga saada, sest sõiduki rehvid takistavad pinge maandamist. Kui aga autost väljuda, võib tekkida eluohtlik pinge sõiduki ja maapinna vahel või sammupinge maapinnal, kuna ka maapind võib olla laengu all,» lisas Janno.

Elektrilevi palub kõigil, kes elektriliinide lähistel töötavad, olla ettevaatlik ja jälgida, et nende kasutatav tehnika ei ületaks elektriliinide kaitsevööndis lubatud kõrgusi.

Ehitusseadustiku kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Kaitsevöönd on õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges kaks meetrit, 6–20 kV liinidel 10 meetrit ja 35–110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest üks meeter. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.

Elektrilevile kuuluva võrgu kaitsevööndis töötamiseks vajaliku taotluse leiab Elektrilevi veebilehelt. Kui liinilähedastel töödel on tekkinud elektriohu olukord, andke sellest teada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Kui aga on juhtunud õnnetus inimesega, tuleb kohe teavitada häirekeskust numbril 112.

Tagasi üles