:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/11/02/11544538t1h2349.jpg)
Kuigi paljudele ettevõtetele ja vanemate autode omanikele biokütuse kohustus sugugi ei meeldi, siis riigi aktsiisitulusid paistab see vähemalt tänavu suurendavat.
Uuel aastal karmistuv biokütuse nõue toob riigile kena kopika (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avaldas rahandusministeerium suvise majandusprognoosi, millest selgub, et ootused kõigile aktsiisituludele on kevadega võrreldes kerkinud 23,2 miljoni euro võrra. Kõige suuremad panused on pandud kütuseaktsiisile, millelt loodetakse 16,4 miljonit eurot rohkem raha.
Kas inimesed hakkavad kõvasti rohkem tankima? Pigem ei. Peamine põhjus on see, et alates 2020. aasta jaanuarist tõuseb kohustusliku biokütuse nõue diislis ja bensiinis 10 protsendini. Kuna seadus tõstab kütuse hinda ja suurendab halduskoormust, on kütusemüüjate huvi soetada aasta lõpus väiksema biosisaldusega odavamat kütust nii palju kui võimalik. See lööb kütuse deklareerimise detsembri lõpus lakke ja tõstab riigi aktsiisitulusid. Sama juhtus ka tänavu märtsis, kui aprillis kerkis biolisandi kohustus 6,4 protsendini.
Riik prognoosib, et tänavu kasvab diislikütuse tarbimine 2,9 protsenti. Seda on siiski veidike vähem, kui loodeti kevadel. Kasvu aeglustumine tuleneb kahest tegurist – eratarbimise kasvu aeglustumisest ning muutustest maanteetranspordi sektoris.
Mõneti paradoksaalne on see, kui riik loodab biokütuse nõude süvenemisest täiendavat eelarvetulu, kasvatab seesama biokütus ka Läti ja Leedu piirikaubandust ehk vähendab maksulaekumist. Kuna biodiisli ja etanooli lisamine tõstab tanklates lõpphinda, suureneb nende hulk, kes lähevad sõidukeid tankima hoopis Lätti või Leetu.
Kui mullu moodustas Lätis ja Leedus diislikütuse tankimine meie kütuseturust 8,4 protsenti (seal osteti 67,6 miljonit liitrit), siis tänavu hinnatakse osakaalu 9 protsendile ehk juba 73,7 miljonile liitrile.
Ministeerium prognoosib, et aastani 2023 kasvab kütuseaktsiisi laekumine umbes 0,8 protsenti aastas. Kasv võiks olla kiirem, aga seda pidurdab hinnatõus, mis tuleneb eelkõige Euroopa Komisjoni kehtestatud keskkonna- ja kvaliteedinõuetest ehk lihtsustatult öeldes sellest, et tanklad peavad müüma kallimat biolisandiga kütust.
Piirikaubandus Lätiga väheneb
Erinevalt kütusest tuli riigil allapoole kruttida ootusi alkoholiaktsiisile. Kui veel augusti alguses hõiskas rahandusminister Martin Helme sotsiaalmeedias, et juulis kasvas napsumaksu laekumine kolm korda, siis vähemalt täna avaldatud prognoosi põhjal pilt liiga rõõmustav ei ole – alates kevadest on ootused langenud 3 protsendi võrra 227,1 miljonile eurole.
Peamine põhjus on selles, et riik langetas 1. juulist lahja ja kange alkoholi aktsiisi veerandi võrra. Kuigi kange alkoholi deklareeritavad kogused kasvavad üle 10 protsendi, langeb piltlikult öeldes ühe pudeli pealt saadud maksutulu. Sama palju kasvab ka õlle deklareerimine.
Kui eelarvele mõjus aktsiisilangetus vähemalt esialgu halvasti, siis Läti piirikaubandus näitab taandumise märke – kui hinnavahe on piisavalt väike, pole mõtet enam üle piiri sõita. Kui 2018. aastal moodustas Läti piiripoodide müük Eesti alkoholiturust 24,7 protsenti (41,3 miljonit liitrit), siis tänavu 18,6 protsenti (31,7 miljonit liitrit). Rahandusministeerium prognoosib, et järgmisel aastal väheneb piirikaubanduse osakaal juba 10 protsendile.
Ülespoole kohendati ka ootusi tubakaaktsiisi tuludele – 10 protsenti ehk 223,3 miljonile eurole. Kasv tuleb peamiselt sellest, et tubakaturul on suudetud vähendada pettusi, samuti on langenud salaturg.