Eestlane Jaapanis: raevukas taifuun tõi magamata öö

Esmaspäeva varajastel hommikutundidel tabas Tokyot taifuun Faxai, mis on viimaste aastakümnete üks kõige võimsamaid Jaapani pealinna tabanud torme. Tuulekiirused ulatusid kohati kuni 210km/h.

Õhtu on lämbe ja kuum ning tsikaadide vali sirin täidab vanaaegsetest Jaapani puitmajadest ümbritsetud tänavat. Päikeseloojangut illustreerivad ebatavalised, kuid kaunid rünkpilved. Mõned inimesed peatuvad ja teevad oma iPhone'idega taevast pilti. Jaapanlased teavad neid pilvi hästi, sest need ennustavad midagi suurt. Väikepoepidajad tassivad sisse tänavale välja pandud taimepotte, kanji märkidega silte ja muid liigutatavaid esemeid, et äri tänaseks sulgeda. Muidu tundub olevat õhtu nagu iga teine –kohalikud mehed istuvad kõrtsides, yukata't kandvad tüdrukud teevad üksteisest tänavanurgal pilte ning enamik inimesi suundub läbi õhtu ühes või teises suunas. 

Olen naisega õhtusel jalutuskäigul, et nautida päevaga võrreldes natukene jahedamat õhtuilma (temperatuur on endiselt üle 30 kraadi). Peatume ühe kõrtsi ees, et osta koju kaasa kohalik käsitööõlu, mida olen pikalt taga ajanud, kuid pole siiani kusagilt leidnud. Baarman, kes ilmselgelt ei usu, et tema kodulinnas võiks elada valged inimesed, tunneb meid nähes muret ja kukub jaapani keeles seletama, et «suur vihm ja tuul» on tulekul ning me peaks kiiremas korras varju leidma. Tema higisel näol peegeldub siiras mure ja ta kordab ennast mitu korda üle, juhuks kui rumal barbar ei saa aru. 

Suundume veidi kiiremal sammul kodu poole tagasi ning arutleme taifuuni üle, mille liikumist ja arengut oleme uudiste vahendusel kogu päeva jälginud. Taifuunid ei tule tavaliselt otsejoones Tokyo peale, vaid tabavad pigem Lõuna- ja Lääne-Jaapanit. Seega on tegu võrdlemisi ebatavalise ilmastikunähtusega. Meie unine väikelinn (loe: umbes Tallinna-suurune) jääb Tokyost paarkümmend kilomeetrit loode suunas ja prognoosid näitavad, et me jääme otsejoones taifuuni sisse. 

Oleme Jaapanis elades õppinud mitte liigselt muretsema, sest tegu on kõige katastroofikindlama riigiga maailmas. Jaapan on arenenud ja jõukas riik, mis on läbi ajaloo jäänud pidevalt looduse viha ja raevu ette. Taifuunid, maavärinad, vulkaanid, üleujutused, maalihked - Jaapan saab igal aastal neid kõiki. Me muutume aga kraadi võrra murelikumaks, kui ühtäkki värisevad korraga meie mõlema telefonid ning ekraanil seisab suurelt: «Emergency Alert!». Kõik järgnev tekst on jaapanikeelne, sest välismaalaste informeerimine kriisiolukordades on endiselt üks asi, millega riik hakkama ei saa või ei taha hakkama saada. Isegi selle teate saame ainult seepärast, et meil on Jaapani siseturul kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonid. 

Niisiis pole kuigi üllatav, kui üks Jaapanis reisil viibiv minu eestlasest tuttav saab taifuuni tulekust teada ainult tänu sellele, et ma postitan selle kohta sotsiaalmeedias. Õnneks ei viibi ta Tokyo piirkonnas ja probleemi pole, kuid tegu on ilmeka näitega sellest, kui haavatavad on välismaalased Jaapanis ohtlikele loodusnähtustele, sest ilma keeleoskuseta on nad sisuliselt infosulus. Kohalikel Jaapanis elavatel eestlastel on aga oma sotsiaalmeediakanalid, kus nad üksteist hoiatavad ja kursis hoiavad. Kohalikud eestlased on rohkem õnnelikud kui mures, sest äkki ei pea homme tööle minema.

Koju saabudes tõlgime interneti abiga hoiatusteate ja saame teada, et kohalikel vanuritel ja jõe ääres elavatel inimestel soovitatakse vabatahtlikult evakueeruda koolidesse, mis on spetsiaalselt määratud kriisiolukordade kogunemiskohtadeks. Koolides on teretulnud ka kõik muud inimesed, kes ei tunne ennast kodus turvaliselt. Üks neist koolidest on meie majast vaid paarisaja meetri kaugusel. Peatselt korratakse sama teavet ka võimsatest valjuhäälditest, mis on paigaldatud kriisiolukordade tarbeks üle kogu linna. Väljaspool kriise kasutatakse neid valjuhääldeid igapäevase avaliku teabe edastamiseks - ehk siis üle linna kostuv jutt on tavapärane nähtus. 

Mida õhtu edasi läheb, seda vaiksemaks ilm muutub. «Vaikus enne tormi» pole lihtsalt sõnakõlks. Linnud lõpetavad laulmise ja isegi tsikaadid panevad oma kohutava mürafooni kinni (need putukad suudavad genereerida üle 120 detsibelli, mis on võrreldav kuulmist kahjustava rokk-konterdiga). Käin veel õhtul poest läbi ja vaatan, kuidas inimesed väljuvad veepudelite, taskulampide ja muu sellisega. Koju naastes valmistume magamata ööks. Paneme valmis taskulambid ning veevarud on meil niikuinii alati olemas. 

Taifuunil on aga teised plaanid ning Tokyo lahe kohale jõudes pöördub ta prognoose eirates põhjapoole ning läheb üle Chiba prefektuuri. Tokyo saab korraliku räsimise, kuid taifuuni tõeline raev tabab hoopis Chibat ja sealseid rannikupiirkondi. Meie väikelinn saab taifuuni äärega ainult riivata ning ööd saadab võimas mühin, ulgumine akna taga ja tugev paduvihm. Umbes kella 7:30 ringis, olles maganud mõned tunnid, lähen õue prügi välja viima ning avastan, et torm pole meie linnale suurt midagi teinud. Tänavatel vedeleb hulganisti puulehti ja muud sodi, aga see on ka kõik. Väljas lõõmab päike ja tõotab tulla väga kuum päev.

Taifuunile ette jäänud piirkondadel pole aga nii hästi läinud. Üle 900 000 majapidamise on Tokyo piirkonnas vooluta ning rongivõrk on lõpetanud osaliselt töötamise. Tokyos kasutavad ronge iga päev tööle jõudmiseks kümned miljonid inimesed. Seisma on pandud ka Jaapani kuulsad kiirrongid. Kui mõned üleujutatud tänavad ja ümber kukkunud puud välja arvata, pääses Tokyo laias laastus kahjustusteta. Kõige halvemini läks Chibas, kus taifuun tuli maale kella viie ringis hommikul ja lükkas ümber suuremad jõuülekande tornid ning tekitas rannikuäärsete majade seas laialdasi purustusi. Kahjustada on saanud ka paljud sisemaale jäävad hooned. Kergemad kahjustused on ka Tokyost lõunasse jäävas Kanagawa prefektuuris. Suur osa Kanagawast kaotas vahepeal elektri. 

Kokku anti öösel evakueerimissoovitus umbes 390 000 inimesele. Hetkel on teadaolevalt hukkunud kaks inimest ja vigastada saanud üle 40. Rongiliiklus taastatakse Tokyos keskpäevaks ning sellega kaasnevad tohutud rongijaamade ummistused, sest jaapanlased üritavad korraga tööle saada. Taifuun pole Jaapanis mingi ettekääne töölt viilimiseks (sisuliselt mitte miski pole). 

Kokkuvõttes pääsesin ainult magamata ööga, mida leevendab kofeiin. Transporti ma täna õnneks kasutama ei pea. Kogu seiga suurimaks miinusküljeks on vast see, et taifuun tõi endaga lõunast kaasa veelgi soojema õhumassi ning õhutemperatuurid küündivad prognooside järgi päeval üle 37 kraadi.