10 põhjust miks suurettevõtted ei suuda talente hoida

Suurfirmade väljakutseks talektide kaasamisel on keskmisest erineva sulandamine keskmisega. Foto: SCANPIX

Suurettevõtted vajavad talente, kuna nende tootlikkus on keskmisest mitu korda parem. Suurfirmadel on võimas konkurentsieelis talentide hoidmiseks just tänu oma suurusele. Kuid nad ei kasuta seda.

Miks, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb Eric Jackson Forbesi  blogis kirjutatut.

1. Bürokraatia
See on peamine põhjus, miks talendid lahkuvad. Otsides puude tagant metsa, pole tegelikuks põhjuseks mitte reeglid, vaid see, et talendikatele ei anta sõnaõigust reeglite kujundamisel.

2. Motiveerivate projektide puudumine
Talente ei motiveeri mitte raha ega võim, vaid võimalus olla osa millegi suure ja olulise loomisest. Üks suurettevõtete olemasolu peamisi põhjuseid on efektiivsus ja seega on mõneti arusaadav, et neil pole aega talentidega individuaalselt tegeleda.

3. Nõrgad arenguvestlused
Halvasti korraldatud ja hoolimatud arenguvestlused on pigem reegel kui erand. Eesmärgiks on täita vorm, mis tuleb saata personaliosakonda. Miks peaks talent hoolima inimestest, kes temast ei hooli?

4. Ebaselge karjääriredel
Kogemused näitavad, et vähem kui 5 protsenti töötajatest suurettevõtetes teavad, mis on nende karjääriväljavaade 5 aasta pärast. See on kõigi jaoks oluline teema, kuigi seda ehk sageli töötajate poolt selgelt ei väljendata.

5. Muutuvad prioriteedid
Isegi nendes ettevõtetes, kus talentidega tegeletakse, toimub see pigem kampaania korras. Leitakse mingi projekt, kuid sellega ei lubata tegeleda aastaid. Aga saavutus nõuab aega.

6. Puudulik tagasiside
Enamik talente ei arva, et nad on geeniused ja vajavad tagasisidet. Neid ei tohiks kohelda ei liialt pehmelt ega ka arrogantselt.

7. Talentidele meeldivad talendid
See ei tähenda, et kõik peavad olema staarid. Küsimus on rohkem nõrkades töötajates. Kui kellegi panus on selgelt allpool miinimumtaset, siis demotiveerib see kõiki.

8. Arusaamatu mission – visioon

9. Avatuse puudumine
Enamik ettevõtteid viib ellu kindlat strateegiat, mille tulemuseks on ka «opositsiooni mahasurumine». Mingil tasemel on diskussioon alati edasiviiv. Kui arvamusi üldse ei kuulata, siis on tegemist diktatuuriga.

10. Kehv ülemus
Kõik juhid pole mitte head juhid. Tihti esineb seda rohkem nn tehnilistes organisatsioonides, kuna hea insener või müügimees pole automaatselt hea juht.