/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/08/28/12508107t1h0c0a.jpg)
Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Turu-uuringute ASi läbiviidud uuringu kohaselt võtavad 41 protsenti inimestest kohustusliku pensionikindlustuse vabatahtlikuks muutmisel raha pensionifondist välja.
Uuring: teisest sambast võtavad raha välja ligi pooled (18)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi valitsusel pole pensionisüsteemi muutmise jaoks mõjuanalüüsi tehtud, on sellega alustanud Eesti Pank.
Kindlustusseltside uuringust selgub, et teise samba vabatahtlikuks tegemisel jätkaks pensionifondis kogumist 44 protsenti seni liitunutest, 41 protsenti võtaksid raha välja ning kuuendikul puudub seisukoht, mida teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel teha.
Kindlustusseltside Liidu juhi Mart Jesse hinnangul näitab uuring, et inimestel on väga erinevad ootused kogumispensioni ümberkujundamise osas.
«Kui pea pool rahvast kavatseb jätkata pensionivara investeerimist ja saab aru pensionikogumise möödapääsmatusest, siis teine pool kavatseb raha välja võtta. See näitab inimeste vähest usaldust kogumispensionite suhtes,» ütles Jesse.
«Need hoiakud on välja kujunenud valitsuserakondade kommunikatsiooni ja meediamüra taustal. Inimeste tegelik käitumine sõltub sellest, millised on konkreetsed raha väljavõtmise tingimused. Igal juhul on kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisel suur mõju nii majanduskeskkonnale, inflatsioonile kui ka vanemaealiste toimetulekule aastakümnete pärast,» selgitas Jesse.
Uuringu kohaselt soovib 29 protsenti pensioni praegustest kogujatest raha süsteemist välja võtta ja jätkata iseseisvalt investeerimist. 11 protsenti kavatsevad investeerimist mitte jätkata ning kasutaks raha laenumaksete ja jooksvate kulude katteks. 77 protsenti vastanuist, kes kavatsevad investeerimistegevuse lõpetada ja raha kogumispensionist välja võtta, ei osanud oma otsust põhjendada.
Jesse sõnul on tänaseks pensionifondidesse kogunenud pea viis miljardit eurot. «On hädavajalik, et kogumispensioni reform toimuks läbimõeldult ja kõiki mõjusid silmas pidades. Rahvale tuleb üheselt ja usutavalt selgitada, kust võtab riik tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes pensionimaksmiseks raha, kui tänane kohustuslik pensionisammas laiali kantakse,» ütles Jesse.
«Uskumus, et pensionisäästude väljavõtmise lubamine inimese tööeas tagab talle laheda äraelamise pensionipõlves, ei ole rahvusvahelises sotsiaalkindlustuse praktikas kinnitust leidnud ja kuulub ilmselgelt soovunelmate valdkonda,» väljendas Jesse oma muret.
Kindlustusseltside Liidu hinnangul on kogumispensioni süsteemi paindlikumaks muutmine vajalik, kuid sealt väljumisõigus peaks olema väga hoolikalt läbikaalutud ja lubatud vaid erandjuhtudel.
Juulis valminud uuringu «Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse» veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18–64 eluaastat.
Eesti Kindlustusseltside Liit on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat.