/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/05/29/6722879t1hb93a.jpg)
Riik on asunud kulutama juba miljoneid eurosid, et viia Eesti raudteeliiklus diiselveduritelt täielikult üle elektrirongidele, kuid sarnaselt alkoholiaktsiisi muutmise saagaga on ka selle projekti puhul tegemata korralikud maksuarvutused.
Maksuarvutus jälle tegemata: kas me ikka teame, millise põntsu paneb Eestile elektriraudtee? (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas andis läinud reedel Eesti Raudteele selgesõnalise korralduse võtta järgmisel aastal endale 7,98 miljonit eurot kohustusi, et alustada 25 kV kontaktvõrgu eelplaneeringu koostamist mitme põhilise liini üleviimiseks elektrirongidele.
Jutt käib raudteelõikudest Tallinn-Narva, Tapa-Tartu-Valga, Tartu-Koidula-Piusa ja Ülemiste-Muuga ning minister lubas, et kohustuste võtmisel saab Eesti Raudtee need summad tagasi mitme hilisema sihtfinantseeringuga.
Ainus majanduslik põhjendus, mida eri ministeeriumid on seni seoses projektiga avalikkusega jaganud, räägib sellest, et kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot. See on ka kõik.
Postimees uuris täna näiteks rahandusministeeriumilt, kuidas mõjutab üleminek kütuseaktsiisi laekumist või selle vähenemise suhet elektriaktsiisi laekumise tõusule. Selgus, et mingeid analüüse pole.
«Maksutulu prognoosib rahandusministeerium nelja-aastase perspektiiviga, arvestades kogu teadaolevat informatsiooni. 25 aasta perspektiiviga maksulaekumiste analüüsi seoses raudtee elektrifitseerimisega rahandusministeerium teinud ei ole,» tunnistas ministeeriumi esindaja Ott Heinapuu.
Ta märkis, et kliima- ja keskkonnameetmed «ongi iseenesest kulukad ja rakendamisel vähendavad muu hulgas ka kütuseaktsiisi laekumist. Teisalt tuleks arvestada ka maksutulu, mida riik saab raudtee elektrifitseerimise mitmesaja miljoni eurose investeeringu tegemisega seotud majandustegevuselt».
Küll aga teab rahandusministeerium, et jutt ei käi ainult 5 miljonist eurost aastas, vaid CO2-heite vähendamise meetmete mõjude esialgse hinnangu kohaselt võiks raudtee idasuuna täielik elektrifitseerimine aidata kokku hoida ASil Eesti Liinirongid ja raudteekaubaveoettevõtjatel kütusekuludelt kokku ligikaudu 250 miljonit eurot 25 aasta jooksul.
Kust tuleb elekter?
Kui kogu Eesti raudteeliiklus viiakse üle elektritoitele, siis tekib muidugi küsimus, kust tuleb selleks vajaminev elekter. Kas kasvatame hoogsalt kohalikku põlevkivielektri hulka ja tõuseme kasvuhoonegaaside tootmiselt aina üles ja üles ning oodatav keskkonnakasu muudab meid maailmakaardil lõplikult tahmaplekiks?
Vaadake ise sellelt reaalajas toimivalt kaardilt, mis värvi on Eesti elektritootmine:
/nginx/o/2019/09/03/12525932t1h2818.png)
Tundub, et selline majanduslik plaan riigile tõesti on – toota nii palju kui võimalik kodust tahmaelektrit.
«Tarbitav elekter on võimalik toota Eestis ning parandada seeläbi väliskaubandusbilanssi,» ütles Ott Heinapuu.
Valitsuskabinet otsustas 27. juunil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordis tuleb raudteeliiklus elektrifitseerida – elektritootmisest juttu ei olnud. Kontaktvõrgustiku eelplaneering peab toonase otsuse kohaselt toimuma 2020. aastal ning kontaktvõrgustiku projekteerimine ning ehitus aastatel 2021–2028.
Kui keskmiselt liigutab elekter Euroopa riikides 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti.
Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 ELis energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest.