Luman: kui me ise prügi vedada ei soovi, siis on võõrtööjõud ainus variant

Foto: Konstantin Sednev

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees ja ehituskontserni Nordecon üks omanikke Toomas Luman rääkis ärihooaja avamisel, et poliitiline ja majanduslik keskkond on keeruline ning heitlik ning seetõttu tasub ettevõtjail järgneval ärihooajal oma plaane ja investeeringuid kriitiliselt hinnata. 

«Loodame parimat, kuid mõnetine ebakindlus ja ebaselgus nii kodumaistes majanduspoliitilistes otsustes, kui ka olukord meie peamistel eksporditurgudel, teeb paratamatult ettevaatlikuks,» ütles ta.

Luman lisas, et sisetarbimisega ilmselt niipea probleeme ei teki ja poliitikutel on vähemalt näiliselt veel mida jagada. «Olgu selleks siis ühine maksuraha või pensionifondidesse kogutud säästud. Ettevõtjail jääb selle kõige juures vaid loota, et tema ei pea olema see, kes arve lõpuks kinni maksab. Lootused teadupärast enamjaolt ei täitu, nii, et küllap lõpuks ikkagi maksame. Ettevõtmisrõõm on loomulikult tore, kuid ettevõtjagi tahab elada ja pärast maksude ning töötajate palkade maksmist võiks midagi ka üle jääda. Nagu ikka - loodame parimat ja oleme valmis halvimaks,» rääkis ta. 

Kõnes peatus Luman ka välistööjõu teemal, öeldes, et me kõik soovime, et talvel oleks lumi lükatud, post hommikuks postkastis või prügi õigel ajal konteinerist viidud. «Kui me ise seda tööd teha ei soovi, ega ole valmis ka teenuse standardis järele andma, siis ei näe ma ühtegi muud varianti, kui lubada seda tegema inimesed teistest riikidest, kes võibolla siia tulles ei räägi Eesti keelt, kuid on valmis tööd tegema,» ütles ta. 

«Kõik arenenud riigid on olnud sunnitud seda teed minema ning ka meil ei tasu arvata, et oleksime siin erand. Meil on teadmised ja teiste riikide kogemused, seega saame seda teha targemalt ning nii hoida ka riskid madalamad,» lisas Luman. 

Samuti juhtis ta tähelepanu Eesti haridussüsteemile ning aina vananevale õpetajaskonnale, mis mõjutab meie noorte hariduse kvaliteeti aga ka Eesti majandust ning tööjõuturgu tulevikus. «Suurt muret teeb noorte õpetajate vähesus, õpetajate suhteliselt madal palk ning alus- ja üldhariduse kvaliteet ning selle jätkusuutlikkus,»sõnas Luman ning täiendas, et lasteaiaõpetajatest on Eestis ligi pool vanemad kui 50 aastat, üldhariduskoolides on üle 60 aasta vanuseid õpetajaid ligi 20% ning kutsehariduses on pilt veelgi hullem - üle poole kutseõppe taseme õpetajatest on vanemad kui 50 aastat ja sealjuures on iga neljas vanem kui 60 aastat.