/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2014/04/15/2961116t1hbf6f.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas andis eile riigiettevõttele Eesti Raudtee korralduse alustada ettevalmistustöid, mille tulemuseks peab olema elektrirongiliikluse pikendamine Tallinnast Narva ja Tartusse.
Taavi Aasa korraldus: käivitada elektrirongiliiklus Tartusse ja Narva (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teen AS-ile Eesti Raudtee ülesandeks alustada 25 kV kontaktvõrgu eelplaneeringu koostamist ning projekteerimist järgmistele raudteelõikudele: Tallinn-Tapa-Narva; Tapa-Tartu-Valga; Tartu-Koidula-Piusa; Ülemiste-Muuga; Kopli jaam,» kõlas minister Aasa poolt eile digiallkirjastatud otsus.
/nginx/o/2019/08/31/12515142t1h3415.jpg)
Ühtlasi andis Taavi Aas Eesti Raudteel võtta nende tööde katteks 2020. aastaks kohustusi summas 7,98 miljonit eurot. Ta lubas, et need saavad tasutud mingisuguse hilisema sihtfinantseeringuga.
Hetkel saab neil suundadel sõita elektrirongiga vaid Aegviiduni.
Eesti riik on AS Eesti Raudtee ainuaktsionär ning teda esindab seaduse alusel majandus- ja taristuminister.
Valitsuskabinet otsustas 27. juunil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordis tuleb raudteeliiklus elektrifitseerida. Kontaktvõrgustiku eelplaneering peab otsuse kohaselt toimuma 2020. aastal ning kontaktvõrgustiku projekteerimine ning ehitus aastatel 2021-2028.
Kui keskmiselt liigutab elekter Euroopa riikides 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti. Keskkonnaministeerium on välja arvutanud, et kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot.
Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 ELis energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest.
Eesti on tänu põlevkivienergeetikale maailmakaardil tõeline tahmaplekk. Selles osas plaanib valitsus hakata põlevkivi otsepõletamist Eesti Energia ahjudes vähendama ning asuda selle asemel tootma rohkem ekspordiks mõeldud põlevkiviõli, et veeretada selle põletamisel tekkiv keskkonnasaaste teiste riikide kraesse.