/nginx/o/2017/09/22/7128013t1hf943.jpg)
Bigbanki Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteri sõnul on alusetu väide, et pensionireformist võidab peamiselt Bigbank, kes loodab viivislaenude katteks saada kätte nende pensionifondis oleva raha, sest tarbimislaenude turgu valitsevad 68 protsendi ulatuses universaalpangad.
«Praegu planeeritud pensionireform soodustab igati investeerimise jätkamist iseseisvalt, isegi kui inimene otsustab raha pensionifondist välja võtta,» rääkis Pechter. «Kui mõni inimene otsustab sellegipoolest pensionifondist võetud rahaga oma kalli tarbimislaenu tagasi maksta – ükskõik kas see laen on võetud Swedbankist, SEB-st, LHV-st või Bigbankist – on see väga tark otsus.»
Investeerimisfirma Baltcap asutaja Kristjan Kalda rääkis intervjuus Postimehele, et pensionireformi põhiline probleem on see, kui pensionifondide raha ära tarbitakse või antakse tagasimaksetena kohtutäituritele ja kiirlaenuandjatele, kellel on inimestel raha kätte saamata jäänud.
«Tundub, et [Bigbanki omanik] Parvel Pruunsild kui tarbimislaenu andja on pensionireformist ja selle tagajärjel raha laiali jagamisest üks suurimad võitjaid. Tal on nüüd lõpuks võimalik inimestelt võlgu jäänud raha kätte saada,» rääkis Kalda.
Bigbanki Eesti äriüksuse juhi Jonna Pechteri sõnul tuleb kallimad laenud enne tagasi maksta kui soodsamad, et inimeste netovara väärtus kasvaks ja oleks pensionipõlveks piisav.
«Tarbimislaenude turgu valitsevad ligi 400 miljoni euroga suured universaalpangad,» sõnas Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. «Finantsinspektsiooni finantsteenuste turu ülevaade kinnitab, et Eestis tegutsevad pangad on väljastanud 585 miljonit eurot tarbimislaene ning suured universaalpangad Swedbank, SEB ja Luminor on väljastanud sellest koguni 68 protsenti. Ülejäänud pangad jagavad allesjäänud 32 protsenti, Bigbanki turuosa on hinnanguliselt veidi alla 10 protsendi,» rääkis Pechter.
Tema kinnitusel puuduvad Bigbankil pensionireformis vastupidiselt väidetule ärilised huvid. «Samuti on meie ärimahust väga suur osa rahvusvaheline, mida Eesti otsused kuidagi ei mõjuta,» lisas Pechter.
«Absoluutnumbrites on universaalpankade tarbimislaenude viivislaenuportfell kordades suurem ning kui võlgnevuses kliendil on samas pangas samuti pensionifond, võivad universaalpangad leida pensionireformi tagajärjel ka võimaluse automaatselt arestida kliendi pensionifondis oleva raha, nagu nad täna saavad automaatselt raha võtta kliendi arvelduskontodelt,» selgitas ta.
«Täna ei ole täpset kättesaadavat kogu turgu hõlmavat tarbimislaenu viivislaenude osakaalude statistikat. Meie andmetel maksavad Bigbanki kliendid laene tagasi sama edukalt kui teiste pankade kliendid. 90+ päeva võlgnevuses olevate klientide ehk tegeliku probleemiga klientide osakaal on meil teiste pankadega sarnane,» rääkis Bigbanki Eesti äriüksuse juht.
Oluline pole Pechteri sõnul see, kas inimesel on vara ja võlad, vaid see, et tema netovara väärtus kogu aeg kasvaks.
«Kallite laenude tagasimaksmine on üks osa heast finantskirjaoskusest. Eestis peab soodustama konkurentsi ka tarbimislaenude turul, et võtta ära suurpankadelt võimalus pakkuda tarbimislaenu mitu korda kallimalt kui Rootsis. Kui pensionifond teenib väga hästi, ei hakka keegi oma madala intressiga laenu tagasi maksma,» lisas ta.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)