/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/06/17/12273950t1h73be.jpg)
Eesti Panga värske otsus karmistada eluasemelaenude riskiarvestust võib tähendada selliste laenude marginaali tõusu ning pangad peavad kodulaenude jaoks senisest enam kapitali hoidma, ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen ERR-ile.
SEB: Eesti Panga otsus võib muuta laenud kallimaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pankadele toob muudatus kaasa selle, et pangad peavad hoidma eluasemelaenude jaoks senisest enam kapitali,» ütles Leppänen. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei mõjuta see uudis Swedbankist kodulaenu võtvate klientide tingimusi otseselt, sest nad arvestavad juba riskikaalu nõutud määras.
Ta märkis, et uute kinnisvaraga tagatud kodulaenude keskmine marginaal on 2,2 protsenti ning marginaal sõltub laenuvõtja varasemate laenukohustuste täitmise korrektsusest, finantsharjumustest, sissetulekust ja laenusummast.
«Keskmiselt võetakse kodulaen kuni 23 aastaks,» sõnas Pärgma.
Eesti Pank teatas täna, et karmistab SEB ja Swedbanki riskiarvestust, sest eluasemelaenud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning suuremad pangad on hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.
Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15-protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali,