Kullatööstust vaevab «kullapesu»

Šveitsi kullarafineerija Metalori tähistustega kullakangid. Foto: DENIS BALIBOUSE / REUTERS

Maailma kullaturul liigub üha enam tuntud rafineerijate logodega kullakange, mis pole tegelikult sugugi nende tootjate valmistatud. Võltsitud märgistusega kullakange kasutatakse illegaalse kulla pesuks ning neid on raske tuvastada. Võltsingutega tegelevad peamiselt narkokartellid ja sõjapealikud. 

Reutersi andmetel on viimase kolme aasta jooksul pressitud Šveitsi juhtivate kullarafineerijate logosid illegaalselt enam kui 50 miljoni dollari väärtuses kullakangidele. Ühe maailma suurima kullahoiustaja, panga JPMorgan Chase varasalvest on leitud üle tuhande kangi, millele pressitud logo ei vasta tegelikule tootjale. Tegu on suhteliselt väikse arvuga, kuid võltsingud on väga hästi tehtud ja avastamata võib olla veel tuhandeid. 

Kui vanasti keerles kullavõltsimine peamiselt selle ümber, et kullakihiga oli kaetud odavama metalli kang, siis nüüdisajal kannab võltsitud logosid sageli väga puhas ja kõrgkvaliteetne kuld. Kuna maailma finantssektorid muutuvad rahapesu suhtes üha valvsamaks, siis peavad kuritegelikud rühmitused leidma uusi viise oma varanduste liigutamiseks. 

Maailma juhtiva kullarafineerija Valcambi tegevjuhi Michael Mesaricu sõnul on neil väga raske eristada võltsinguid enda omadest. Nad on leidnud praeguseks «mõni tuhat» kangi, kuid Mesaric usub, et liikvel on palju-palju rohkem. Võltsitakse erinevate brändide kullakange, kuid peamiseks sihtmärgiks on just Šveitsi rafineerijad, sest neil on kullatööstuses kõige parem maine. Neli Šveitsi suurimat rafineerijat on Valcambi, PAMP, Argor-Heraeus ja Metalor.

Kokku töötlevad nad aastas umbes 2000–2500 tonni kulda, väärtuses ligemale 100 miljardit dollarit. Nende märgistust usaldatakse kullatööstuses kõige rohkem ja seepärast on nende logode võltsimine ka kõige ihaldusväärsem. 

Ebaseaduslik kullakaevandamine kasvas plahvatuslikult 2000-ndate keskel, mil kullahind tõusis kiire tempoga. Ilma vastavate märgistusteta sai ebaseaduslikku kulda müüa ainult mustal turul. Tuntud brändide piraatimisega võivad sanktsioonide alla pandud kriminaalsed režiimid nagu Põhja-Korea, aga ka mitmed kuritegelikud ühendused, müüa kulda ka Lääne turugudel. Illegaalset kulda armastavad eriti müüa näiteks Aafrika konfliktitsioonides tegutsevad sõjapealikud, kel on ligipääs soontele. 

Hetkel pole selge, kes on lasknud liikvele väga kõrge taseme võltsingutega kangid, kuid rafineerijate sõnul viivad jäljed Hiinasse, mis on maailma suurim kullatootja. Võltsitud kullakangid liiguvad Hiinast Lääne turgudele läbi Hongkongi, Tai ja Jaapani. Hiina kullaturugu reguleeriv Shanghai Kullavahetus eitab võimalust, et nende käest võiks läbi käia võltsitud logodega kangid. 

Peaaegu igasugune kullaeksport on Hiinas keelatud, kuid riigiasutused kipuvad olema korrumpeerunud ja rikkad Hiina perekonnad tahavad sageli smugeldada oma vara riigist välja, et peita neid maksuparadiisides. Igal aastal smugeldatakse Hiinast üle Hongkongi piiri hinnanguliselt välja 400–600 tonni kulda. Kullakangid peidetakse autodesse ehitatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Hongkongi toll väidab, et kulla smugeldamisega neil probleemi pole.

Valcambi tegevjuhi Mesaricu sõnul on uusimad võltsingud tehtud nähtavasti väga keeruka aparatuuriga, mis ei pruugi jääda palju alla suurte rafineerijate enda omadele. See tähendab, et kusagil Hiinas on üles seatud hästi rahastatud ja oma ala ekspertidest koosnev võltsimisoperatsioon. 

J.P. Morgan on nüüdseks lõpetanud kulla ostmise Aasiast, kui see ei ole värskelt ja otse tulnud paarilt väga usaldusväärselt rafineerijalt. Kullaostu Aasiast on piiranud mitme allika sõnul ka teised globaalsed suurpangad.