Palgarallit veavad riigitöötajad

Superministeerium. Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes kasvavad palgad tunduvalt kiiremini. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4 protsenti 1419 euroni. Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes kasvas keskmine palk 11,2 protsenti 1817 euroni.

Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9 protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis. Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot, teatas statistikaamet.

Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9 protsendi võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4 protsenti ja see tõusis võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal, kus see oli 2390 eurot. Järgnesid finants- ja kindlustustegevus 2296 euroga ning energeetika 1913 euroga.

Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses ja iluteeninduses. Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal – põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk ehk 1817 eurot oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning 1685 eurot välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim ehk 11,2 protsenti riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem ehk 5 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Teise kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju ja Tartu maakonnas – vastavalt 1545 ja 1440 eurot. Madalaim oli brutokuupalk Saare maakonndas 1084 euroga, Valga maakonnas 1060 euroga ja Hiiu maakonnas 971 euroga. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8 protsenti suurem kui eelmise aasta teises kvartalis.

Mediaanpalk kasvas 9,6 protsenti

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 1115 eurot, mida on 98 eurot rohkem kui mullu samal ajal.

Töötajatele välja makstud summa oli ligi 2,24 miljardit eurot ja väljamakse tehti 585 392 inimesele. Eelmise aasta teises kvartalis tehti väljamakseid 574 200 inimesele summas 2,04 miljardit eurot ehk üle 201 miljoni euro vähem, teatas MTA.

Maakondade võrdluses oli teises kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1218 eurot ja 897 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.