Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti vastand: Saksamaal jääb meeletult raha üle (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahakraan
Rahakraan Foto: Tyler Olson / PantherMedia / Tyler Olson

Kui Eesti valitsusel on rahapuudus ning tulevase riigieelarve ootusi tuleb ilmselt kärpima hakata, siis Saksamaa teatas teisipäeval märkimisväärsest eelarve ülejäägist aasta esimeses pooles ning seda ajal, kui Berliini ärgitatakse majanduslanguse vältimiseks rohkem kulutama.

Ülejääk jäi 45,3 miljardi euro juures alla mullu sama perioodi 51,8 miljardisele ülejäägile ja terve aasta 62,4 miljardisele ülejäägile, teatas riiklik statistikaamet Destatis.

Saksamaa on viimasel viiel aastal teatanud järjepidevalt suurtest riigieelarve ülejääkidest. Hiljutisim ülejääk moodustab 2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis viitab, et kantsler Angela Merkeli valitsus saaks kukrut avada ja aeglustavat kasvu toetada.

Destatis kinnitas, et Saksamaa SKP kahanes teises kvartalis 0,1 protsenti ning, et kõik märgid viitavad kahanemisele ka käesolevas kvartalis, mis tähendaks tehnilist majanduslangust.

Saksamaa ekspordist sõltuv majandus on haavatav globaalsetele kaubanduspingetele, eelkõige Hiina-USA kaubandussõjale ja ebakindlusele seoses Brexitiga.

Teises kvartalis võrreldes esimesega langes Saksamaa eksport 1,3 protsenti ja import 0,3 protsenti, teatas Destatis.

Mullu sama perioodiga võrreldes langes eksport 0,8 protsenti. See on esimene kord kuue aasta jooksul kui riigi eksport on aastavõrdluses langenud.

Tulenevalt hirmust ülemaailmse masu ees ärgitatakse Merkeli valitsust suurendama investeeringuid või kiitma heaks maksukärpeid, et majandust toetada.

Enne G7 tippkohtumist Biarritzis märkis Prantsuse president Emmanuel Macron, et Saksamaa on «üks riikidest, millel on võimekus» majandust ergutada ja see peaks olema Merkeli jaoks «tõsine mõtlemiskoht».

Merkelit survestatakse loobuma eelarvetasakaalu dogmast ka siseriiklikult. Sel nädalavahetusel ja järgmisel kuul peetavad kohalikud valimised teevad sellest loobumise aga keerukaks, kuivõrd tasakaalus eelarvet peetakse valijate seas populaarseks.

Merkel on keeldunud eelarvepoliitika muutmisest ja põhimõtteliselt on selle järgimine kivisse rajutud 2021. aastani, seda hoolimata soodsatest laenamistingimustest ja vajadusest taristuinvesteeringute järele.

Kantsler on öelnud, et Saksamaa «ei saa elada jätkusuutlikult üle oma võimete» ja riik peab olema võimeline tagama pensione oma vananevale rahvastikule.

Isegi kui Berliin otsustaks eelarve puudujääki lubada, on riigi põhiseaduse järgi lubatud aastas ainult 0,35 protsendine eelarvepuudujääk. Commerzbanki analüütikute sõnul lubaks see 2020. aastal vaid viie miljardi euro suurust eelarvelist.

Tagasi üles