Jaapani ettevõtted peavad naistega kontsakingasõda

Kontsakingadega kontoritöötaja. Foto: Diego Cervo / PantherMedia / Diego Cervo

Jaapani ettevõtetes kehtivad sageli väga ranged riietusstandardid, et jätta töötajatest võimalikult korrektne, soliidne ja ametlik mulje. Naistöötajatelt eeldatakse enamasti kontsakingade kandmist, mis muudab paljude naiste tööpäevad võrdlemisi piinarikkaks. Jaapani naistel on tööl kontsakingade kandmisest kõrini ja see on algatanud saareriigis elava arutelu, mis on omakorda toonud konflikti tööandjatega. 

Vaatamata oma kõrgtehnoloogilisele mainele ja värvikale popkultuurile on Jaapan üpriski konservatiivne riik, kus soorollidele, nagu ka paljudele muudele sotsiaalsetele rollidele, pööratakse palju tähelepanu. Tegu on rangelt hierarhilise ühiskonnaga, mis on ühtlasi vägagi patriarhaarne. 

Naistelt eeldatakse nii tööl kui ka eraelus väga naiselikku riietumist ja käitumist, mille alla läheb ka pidev meikimine, soengud jms. Jaapani tööandjad on alati eeldanud, et naised tulevad tööle meest otsima ning hakkavad peale seda koduperenaisteks. Veel paarkümmend aastat tagasi, Jaapani majandusime ajal oli tööl käiv jaapanlanna haruldane nähtus ja suur enamus neist kasvatasid lapsi ja hooldasid kodu.

Tänapäeva majandustingimustes pole aga enam võimalik, et naised ei käi tööl. Elanikkond vananeb kiiresti, sündivus kukub kivina, elatustase stagneerub ja majanduskasv suudab vaevu pea veepeal hoida. Mehed ei suuda üksinda enam perekondi üleval pidada ja paljud inimesed eelistavad jääda sootuks vallaliseks.

Läänemaailma, eelkõige USA mõjul on hakanud Jaapanis ka üha enam pead tõstma feminism. Ühendriikidest alanud #MeToo liikumine on Jaapanis transformeerunud kodanikualgatuseks nimega #KuToo. Tegu on sõnamänguga sõnadest kutsu (king) ja kutsuu (valu). Üha enam naisi nõuavad, et nad ei peaks kandma tööl kontsadega kingi.

Tokyo rongides ja metroodes on õhtul tavapärane nähtus, kuidas töölt saabuvad naised astuvad välja oma töökingadest ning võtavad kotist välja tossud. Sageli saadab seda protsessi kergendusohe. Pikki päevi kontsakingade kandmine põhjustab muuhulgas nii alaselja valu kui ka bunioone. Tööandijaid see ei huvita.

Peamiselt vanade meeste poolt juhitud ettevõtted ei taha #KuToo liikumisest kuuldagi. Kontsade kandmist peetakse naiste puhul korrektseks ning naise meeldiv välimus on sageli oluline nii klienditeeninduses kui ka äritehingute sõlmimisel. Kontsakingi peavad kandma ka need tööajad, kes veedavad terve päeva jalgadel – näiteks poemüüjad.

Jaapani väljaanne Kyodo News korraldas juulis 32 erineva valdkonna ettevõtte seas küsitluse, millest selgus, et küsitletud firmadest 20 nõuavad naistelt kontsakingade kandmist. Kolm firmat väitsid, et neil pole see kohustuslik, kuid «soovitatav.» 20 firmast, kus kontsakingad on kohtlususlikud, väitsid ainult kaks, et nad on valmis kaaluma reeglite muutmist. 

Küsitluses osalenud ettevõtted tõid peamiselt välja, et kontsakingad jätavad naistöötajast professionaalsema mulje ning nad ei taha tekitada «meessoost klientides ebamugavust.» Enamustes firmades on kindlaks määratud ka kontsakingade kõrgus. Enamustes ettevõtetes peab kontsade kõrgus ja laius jääma 3 ja 5 cm vahele. 

Mõned üksikud suurettevõted on siiski hakanud muutusi läbi viima. Kuna tööjõupuudus muutub Jaapanis aina teravamaks, siis nutikamad ettevõtted üritavad omale naissoost töötajaid juurde võita. Jaapani suurim mobiilioperaator NTT Docomo lubab näiteks naissoost saalitöötajatel kanda ka kontsadeta kingi. Sarnast muudatust kaalub ka jaekett Takashimaya.