Eesti on 125 riigi seas kõige madalama rahapesu ja terrorismi rahastamise ohuga riik, selgus Basel AML Indeksi tänavusest raportist.
Üllatav raport: Eesti on maailma kõige madalama rahapesuriskiga riik (3)
Eesti asub selle aasta raportis viimasel ehk 125. kohal, tabel on reastatud suurimast riskist väikeseimani. Eestile järgneb 124. kohal Soome ning peale seda Uus-Meremaa, Makedoonia ja Rootsi.
Tabelis esikohal ehk suurima rahapesuriskiga riigiks on Mosambiik, järgnevad Laos, Myanmar, Afganistan ja Libeeria.
Baseli AML Indeks on iga aasta koostatav indeks, mis hindab riigiti ohte seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Indeks keskendub rahapesu ning terrorismi rahastamise vastastele meetmetele ning faktoritele, näiteks rahandus- ja avaliku sektori läbipaistvusele.
Rahapesu andmebüroo märkis juulis avaldatud aastaraamatus, et suurem osa Eestis makseteenuseid pakkunud pankadesei ei saa väita, et kahtlaseid rahavooge pole nende asutusest üldse läbi käinud. Samas aga ei tähenda seoste ilmnemine kahtlaste tehingutega automaatselt seda, et pangas oli olulisi või süsteemseid probleeme rahapesu tõkestamisega, seisab rahapesu andmebüroo aastaraamatus.
«Arvestades, millised olid Eestit läbinud mitteresidentidega seotud kahtlaste rahavoogude mahud ning mis rolli Eesti finantssüsteemis ning teiste pankadega arveldamisel on täitnud rahapesu tõkestamise probleemide tõttu suletud Danske Banki Eesti filiaal, Versobank või mõni teine lähiregiooni pank, on ilmne, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest ei ole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit ei ole üldse nende asutust puudutanud,» märgitakse raportis.
Ajakirjanduses on viimasel paaril aastal avaldatud mitu teadet selle kohta, et krediidiasutused on saanud kahtlase sisuga makseid näiteks Danske Bankiga seotud kahtlastelt kontodelt. Danske juhtumi tõttu on tekkinud panga vastutuse ja rolli küsimus kahtlaste tehingute puhul.