Elroni paradoks: siunavad, aga sõidavad

Elroni klienditeenindaja tööpäev on täis üsna üllatavaid seiklusi. Foto: Tiina Oja

Voodiriided kotti, vahetusraha vööle ja piletiterminal pihku – nii algab kõigi Elroni klienditeenindajate tuur, nagu nad ise seda nimetavad. Koju saavad nad alles järgmisel päeval, öö tuleb mööda saata tagasihoidlikus toas mõnes lõppjaamas, olgu selleks siis Keila, Aegviidu või Valga.

«Mul on väga erk uni, vaatasin juba järele, et täna öösel olen ma toas üksi, sest teise rongi teenindaja on Keilast pärit ja läheb koju magama,» rõõmustab Elroni klienditeenindaja Malle Parbo (48) vahetuse alguses. Õigupoolest on temagi kodu Keilast kiviga visata, aga kuna järgmine tööpäev algab kell 6, siis pole mõtet sinna minna. Arter tegi kaasa Parbo sõidu Aegviitu ja Riisiperre.

«Reisijad on väga pretensioonikaks muutunud, vanasti olid sõbralikumad,» tõdeb enam kui poole oma elust raudteel töötanud naine. See olevat just viimaste aastate muutus. Ta meenutab hiljutist juhtumit, kui Tartu rongi esimeses klassis oli jäänud broneeritud koht märkimata, ja kuigi see oli vaba ja pileti ostnud inimene sai kohe sinna istuda, pidas ta vajalikuks klienditeenindajale nähvata, et miks tema kohta pole broneerituks märgitud. «Tühiasjadest tehakse hirmus probleem,» lisab klienditeenindaja.

Piletimüüja tööpäev algab Pääsküla depoos. Tabloo näitab, millise rongi peale tuleb depoos minna. Kilekotiga on kaasas voodipesu, sest seekord tuleb ööbida Keilas. Foto: Tiina Oja/Postimees/scanpix