/nginx/o/2008/09/19/75992t1h7cbd.jpg)
Konkurentsiameti analüüsist selgub, et keskmine notar teenib Eestis umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. See tähendab, et keskmiselt teenib notar pea 16 000 eurot kuus, mis on laias laastus keskmise eestlase aastapalk. 15 riigikohtuniku palka on aga ligi 80 000 eurot kuus.
Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle. Notari tasud on sätestatud seaduses, kuid neist teenitav tulu ei laeku mitte riigieelarvesse, vaid läheb notari kulude katmiseks ning kasumiks.
Nii soovitaski konkurentsiamet kehtestada notaritasudele fikseeritud määrade asemel piirhinnad, millest notarid saaksid kehtestada odavama hinnakirja ning klient saab vajadusel ka soodsama tasu kokku leppida.
See annab tarbijale võimaluse valida notarite vahel, kes küsivad sama toimingu eest erinevat hinda. Muudatuse tulemusena reguleerib konkurents hinnad – näiteks kallite kinnisvaratehingute tõestamise ja muude toimingute puhul, mille tasumäärad ületavad kulupõhisuse. Hinnakonkurents tagab ka senisest suurema läbipaistvuse notari valikul, põhjendas konkurentsiamet.
Praegu teenivad notarid suuremate kinnisvaratehingute tõestamise pealt suurt tulu, kuid alla seaduses sätestatud määra ei ole neil lubatud tasu võtta.
Piirhindade rakendamine ei halvenda konkurentsiameti sõnul ligipääsu notari ametitoimingutele. Sotsiaalselt taskukohasete toimingute puhul hinnakonkurentsi ei teki ja neid osutatakse jätkuvalt piirhinnaga.
Amet esitas justiitsministeeriumile ja Notarite Kojale saadetud analüüsis põhjendused, miks muudatus ei kahjusta notarite tegevuse jätkusuutlikkust, sõltumatust, toimingute kvaliteeti ega kättesaadavust vähekindlustatud inimeste jaoks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)