/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/08/15/12468638t1h4c21.jpg)
Koolilapse toa valgustus on tänaseks palju rohkem kui üldvalgus ja kirjutuslaua lamp. Kohati võib valikurohkus lausa silme eest kirjuks võtta. Raske on otsustada, mida võtta, mida jätta.
Sisuturundus
Koolilaps vajab korralikku valgustuslahendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga koolilapse tuppa saab kavandada personaalse, täpselt õppuri vajadustest lähtuva valgustuslahenduse ja luua erinevaid valgusrežiime. «Väga teadlik lapsevanem võib luua suisa valgustuse reguleerimise vastavalt ööpäevarütmile, mil hommikuti vajame külmemat valgust (4000–5000 kelvinit) kiiremaks ärkamiseks ja õhtuti hämaramat ja kollast valgust (2700 kelvinit ja 30–50 luksi) puhkama ja magama sättimiseks,» räägib Ülle Jõks valgustite müügi ettevõttest Hektor Light. Koolilapsel on fookus kindlasti laualambil, mis aitab valgustada konkreetset ala.
«Lugemisvalgusti juures on oluline, et seda oleks kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist ehk ideaalis on see muudetava kõrgusega. Mugav on kasutada suunatava kupliga lampi, mille valgusvihu laius küllaldane, et valgustada ära kogu vajaminev ala. Lamp peaks jääma silmadest madalamale,» selgitab Jõks.
Ta meenutab, et alati peab kohtvalgusele lisaks kasutama ka üldvalgust, et ei väsitataks asjatult silmi – pupillid teatavasti laienevad ja ahenevad vastavalt valgustugevusele. Valguse ühtlasem jaotumine vähendab kontraste valgete ja pimedate piirkondade vahel ning võimaldab silmadel töötada ühtlases mugavas valguses.
Alati peab kasutama lisaks kohtvalgusele ka üldvalgust, et ei väsitataks asjatult silmi.
Arvutis töötamiseks kasutatakse ruumis tausta- või peidetud valgust, näiteks karniisi või süvisvalgusteid, mis ei segaks ekraani ega hakkaks tagasi peegelduma. «Pimedas toas eredalt valgustatud ekraan mõjub väga suure kontrastina ja hakkab aja jooksul last väsitama. Kokkuvõttes võib see hakata psüühikale negatiivselt mõjuma,» sõnab Jõks.
Rõhk on praktilisusel
Kaasaja valgustuslahenduste märksõnaks on saanud silmasõbralikkus. Oluline on valgustus ise, mis tänu tehnoloogia kiirele arengule on säästlikum ja võimalusterohkem. Uue põlvkonna valgusallikas on keskkonnasõbralik LED, mis sobib hästi ka lastetuppa.
«Oli aeg, kus õppimiseks ja kirjatööks peeti vajalikuks vähemalt 60-vatist hõõglampi. Tänapäeval saab selle asendada kaheksavatise LED-iga. 50-vatise halogeeni saab aga asendada viie- või kaheksavatise LED-iga ja 11-vatise säästupirni seitsmevatise LED-iga,» selgitab Jõks.
Ta ütleb, et kui kasutada lapse toa laes leedvalgusteid, tuleks vältida valguse räigust – silma ei tohiks häirida otsene pimestav valgusvoog. «Valgustite räigusvaba toime saavutatakse tänu erilisele optikale, mis omakorda tagab ühtlase valgusjaotuse. Räigusenäitaja UGR peaks olema alla 19. Mida väiksem number, seda silmasõbralikum valgus,» sõnab ta.
Kõik sellised näitajad peaksid lapse tuppa valgustite valimisel olema eespool konkreetse valgusti välimusest. Lambi ilus välimus on tore, aga ei tohiks olla prioriteet.