Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/15/12468431t1hd430.jpg)
Eesti Energia tütar Enefit Green esitas Loode-Eesti rannikumere tuulepargi täiendatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) avaliku väljapaneku, mille järgi plaanitakse Hiiumaa lähistele kuni 1100-megavatist meretuuleparki, mis oleks praeguse seisuga maailma suurim.
Riigifirma kavandatav tuulikute arv on 107 kuni 182, olenevalt tuuliku nimivõimsusest. Tuulikud on üksteisest umbes kilomeetri kaugusel ning tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusel asuvad merealad, selgub KMH teatest.
KMH aruande kohta saab keskkonnaministeeriumile ettepanekuid esitada kuni 16. septembrini ning 18. septembril kell 16 peetakse selle üle Kärdla kultuurikeskuses avalik arutelu.
Varem arendas seda kõnealust Hiiumaa meretuuleparki Nelja Energia, kuid möödunud aasta detsembrist on selleks Enefit Green, mis taastuvenergia ettevõtte mullu ostis.
Puudub riiklik eriplaneering
MTÜ Hiiu Tuul, mis sai riigikohtust planeeringu tühistamise osas võidu, pöördus KMH algatamise tõttu rahandusministeeriumi poole, sest on endiselt selle vastu. MTÜ juhib ministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki tähelepanu sellele, et Loode-Eesti tuulepargi rajamiseks on seaduse järgi vaja riikliku eriplaneeringu koostamist, sest plaanitava meretuulepargi elektriline nimivõimsus on üle 150 megavati.
«Plaanitakse ühte Euroopa suurimat tuuleparki, ilma et keegi oleks küsinud, kas seda saab Hiiumaa vetesse ehitada,» seisab Hiiu Tuule juhatuse liikme Inge Taltsi pöördumises.
Kuna arendaja teeb jätkuvalt Loode-Eesti tuulepargiga seoses kulutusi, siis soovib MTÜ Hiiu Tuul ka teada, kas Eesti Energial võib tekkida õigustatud ootus tuulepargi rajamiseks või tehtud kulutuste kompenseerimiseks.
Riigikohtu halduskolleegium arutas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, reguleeritud ka näiteks transporti, kalandust ja turismi arendamist.
MTÜ Hiiu Tuule ja teiste isikute kaebuses vaidlustati tuuleparkide kavandamine Hiiumaa rannikumerre, sest tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning vastavad uuringud tegemata.
Maavanema käskkirjale joon peale
Riigikohus tühistaski möödunud aasta augustis Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu. Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on mõjutada arendust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid. Samuti ei saa kohtu hinnangul planeeringulahenduse abstraktsus õigustada keskkonnaseisundi uurimata jätmist.
«Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,» märkis kolleegium.
Kokkuvõttes leidis riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõju ja seos muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei pidanud riigikohus planeeringu kehtestamise otsust õiguspäraseks ning kõike seda arvesse võttes tühistas Hiiu maavanema korralduse tuuleenergia tootmise alade osas.
Muus osas jäi mereplaneering kehtima.