Riigifirma kavandatav tuulikute arv on 107 kuni 182, olenevalt tuuliku nimivõimsusest. Tuulikud on üksteisest umbes kilomeetri kaugusel ning tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusel asuvad merealad, selgub KMH teatest.
KMH aruande kohta saab keskkonnaministeeriumile ettepanekuid esitada kuni 16. septembrini ning 18. septembril kell 16 peetakse selle üle Kärdla kultuurikeskuses avalik arutelu.
Varem arendas seda kõnealust Hiiumaa meretuuleparki Nelja Energia, kuid möödunud aasta detsembrist on selleks Enefit Green, mis taastuvenergia ettevõtte mullu ostis.
Puudub riiklik eriplaneering
MTÜ Hiiu Tuul, mis sai riigikohtust planeeringu tühistamise osas võidu, pöördus KMH algatamise tõttu rahandusministeeriumi poole, sest on endiselt selle vastu. MTÜ juhib ministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki tähelepanu sellele, et Loode-Eesti tuulepargi rajamiseks on seaduse järgi vaja riikliku eriplaneeringu koostamist, sest plaanitava meretuulepargi elektriline nimivõimsus on üle 150 megavati.
«Plaanitakse ühte Euroopa suurimat tuuleparki, ilma et keegi oleks küsinud, kas seda saab Hiiumaa vetesse ehitada,» seisab Hiiu Tuule juhatuse liikme Inge Taltsi pöördumises.
Kuna arendaja teeb jätkuvalt Loode-Eesti tuulepargiga seoses kulutusi, siis soovib MTÜ Hiiu Tuul ka teada, kas Eesti Energial võib tekkida õigustatud ootus tuulepargi rajamiseks või tehtud kulutuste kompenseerimiseks.
Riigikohtu halduskolleegium arutas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, reguleeritud ka näiteks transporti, kalandust ja turismi arendamist.