/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/11/30/11615654t1hb5b3.jpg)
Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74-aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.
Vanemaealiste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1 protsenti, tööjõus osalemise määr 71,7 protsenti ning tööhõive määr 68,1 protsenti. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud, teatas statistikaamet.
Jätkuvalt on kasvanud aga 50–74 aasta vanuste hõivatute arv (232 500), võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2 protsenti ja töötuse määr 4,7 protsenti ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas suurenenud hõivatute arv 3400 ning meeste seas 6200 võrra.
25–49aastase tööhõive määr oli 83,3 protsenti ja töötuse määr 4 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24aastaste tööhõive määr oli 39,5 protsenti ning töötuse määr 14,1 protsenti. Noorte kõrget töötuse määra taga võib olla suveperiood, kus noored asuvad tööd otsima ja on kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.
Täistööajaga hõivatuid oli selle aasta II kvartalis hinnanguliselt 584 500 ning osasaajaga 83 200. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ei ole need näitajad oluliselt muutunud. Vaeghõivatute (isik, kes ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma) arv on pisut langenud ning on 6500.
Mitteaktiivsete arv 2019. aasta II kvartalis oli 277 600. Võrreldes eelmise aastaga on mitteaktiivsete arv mõnevõrra kasvanud. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000), haigus või vigastus (61 400). Märkimisväärne on see, et mitteaktiivsete seas on heitunute arv (kaotanud lootuse tööd leida) selle sajandi madalaim 2900.