Fortum Termesti uueks omanikuks saab Rootsi investeerimisfond EQT, millest kümnendikku kontrollib Wallenbergide perekond. Fortum pidas lokaalseid katlamaju siin- ja sealpool Soome lahte liiga väikseks äriks.
Fortum Termesti uueks omanikuks saab Rootsi fond
Fortum Termestile kuulub Eestis umbes sada väikest katlamaja, mis kütab mõnd linnaosa või on ehitatud tööstusettevõttele. Samasugune äri on Fortumil Soomes.
Fortum teatas eile börsile, et müüb tütarfirmad Fortum Energiaratkaisut Oy ja Fortum Termest AS investeerimisfirma EQT taristufondile Infrastructure Fund. Tehingu hinnaks on 200 miljonit eurot ja see viiakse lõpule tuleva aasta esimeses kvartalis.
Fortumi uus strateegia keskendub tuuma- ja taastuvenergia arendamisele. Fortum Eesti juht Margo Külaots ütles, et ettevõte jätkab Tartu ja Pärnu soojuselektrijaamade äri.
Elektrit ja soojusenergiat koos tootvad jaamad on Fortumi uue strateegia alus. Seega jääb ettevõttele siinmail kahe suure linna kütmine, mille juures kasumlikkus on garanteeritud.
«Väikeste kohtade soojaäri erineb suuremahulisest elektri ja soojuse koostootmisest, Fortum tervikuna on rajanud strateegia soojuse ja elektri koostootmisele, väiksem tootmine ei sobi meie strateegiaga kokku,» lausus Külaots.
Ettevõte muudab ka nime
Külaotsa sõnul müüdi korraga nii Soome kui ka Eesti äriüksust, ostja leidmiseks oli konkurss. Külaots lisas, et müüdud ettevõte muudab ka nime, loobudes nimest Fortum.
Üks soojaäri tundev allikas märkis, et Fortumi ja Dalkia ärimudel on Eestis olnud erinev. Kui viimane on ostnud ennekõike linnade soojaettevõtteid, siis Fortum on väga palju panustanud ka äriettevõtete katlamajadele. Allika sõnul on Fortum sellega kahju kandnud, sest kuluka investeeringu edukus sõltub sel juhul ühe firma käekäigust.
Väidetavasti on kahjumis nii Püssi kui ka Paldiski üksused. Allikas oletas, et katlamajade äri võis fondi varjus osta ka mõni suur energiafirma, näiteks Vattenfall.