Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Iduettevõtja valitsuse 100 päevast: kohutav (72)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allan Martinson
Allan Martinson Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

«Ma ei tea ühtegi start-up-ettevõtjat, kes ütleks, et meil on praegu valitsusega kõik hästi. Vastupidi, ühed ütlevad, et olukord on katastroofiline, teised, et jumal tänatud, kuidagi veel elame,» kirjeldas investor ja IT-ettevõtja Allan Martinson meeleolu, mis valitseb Eesti idufirmade kogukonnas.

Homme täitub EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsusel esimesed 100 päeva. Selle puhul küsisime ettevõtjatelt, missuguse hinnangu nad riigijuhtide tööle annavad.

«Kuhu ma ise sel skaalal positsioneerun? Olen juba vanem inimene ja saan aru, et kõik süsteemid töötavad inertsiga. Varem ehitatut ei saa 100 päevaga täiesti tuksi keerata. Aga kui nii edasi läheb, siis on see võimalik,» rääkis Martinson, kes on olnud paljude ettevõtete eesotsas. Tema uusim ettevõtmine on Xolo, mille eesmärk on teha vabakutseliste töötajate elu võimalikult lihtsaks.

«Välismaalased – kliendid, partnerid, investorid, ka töötajad – küsivad ja väljendavat muret. Sa võid neile küll seletada ja selgitada, aga on asju, mis ei mahu sellisesse kultuurilisse konteksti, mida seostatakse edasipüüdliku ja tulevikku suunatud riigiga. Nagu Eesti seni on olnud,» selgitas Martinson, tuues näiteks Ungari, kuhu talendid ei taha enam minna.

Tema sõnul on asi selles, et välismaalased, keda siia meelitatakse, ei vaata ainult konkreetset firmat, vaid laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku ruumi. «Kas teie tahaksite minna riiki tööle, kus valgeid ei sallita? Vaevalt küll,» vastas ettevõtja.

Martinsoni enda ettevõtmised pole otseselt pihta saanud. Ükski välismaa töötaja pole lahkunud ega investor investeerimata jätnud. Lisaks tuli tal nentida, et valitsuselt pole tulnud ühtegi konkreetset eelnõud, mis idufirmade elu kibedamaks teeks. «Samas on üldine keskkond vaenulikum. Minge vaadake, mida välisresidendid Facebook’i kommuunides räägivad, kuidas neid tänaval pilgatakse,» märkis ta.

Martinsoni sõnul tuleb aru saada, et tehnoloogiatööstus põhineb innovatsioonil ning inimeste, ideede ja raha vabal liikumisel. «Esimene reegel ongi see, et me lõhume piire, konventsioone, müüre. Et me teeme asju teistmoodi,» kirjeldas ta. «Selle tarvis otsib kogu tehnoloogiamaailm uut kasvukeskkonda. Samas on see kaugel sellest, mida praegusel hetkel mõned Eesti valitsuse liikmed reklaamivad.»

Kõigest hoolimata on praegu Eesti idufirmadel ajaloo parimad ajad. «Oleme hästi finantseeritud, hästi mehitatud. Aga potentsiaali on veelgi enamaks. Kui mina oleksin valitsuses, tuleks siin hagu ainult juurde anda. See tähendab näiteks suunatud ja proaktiivset immigratsiooni,» andis Martinson soovitusi.

Tagasi üles