Helme: kange alkoholi aktsiisilaekumine kasvas juulis ligi kolm korda (30)
7. august 2019, 15:04
Rahandusminister Martin Helme teatas sotsiaalmeedias, et alkoholiaktsiisi laekumine kasvas juulis võrreldes möödunud aastaga 40 protsenti. Kange alkoholi osas on kasv olnud lausa 174 protsenti ehk ligi kolm korda.
«Maksuamet tegi värskeima kokkuvõtte maksulaekumistest, ilmselt tuleb selle kohta peagi ka põhjalik numbritest kubisev pressiteade [avalikustatakse tõenäoliselt septembri alguses – autor], aga mind ja ilmselt suuremat osa avalikkust huvitab loomulikult alkoholiaktsiisi dünaamika. Lühidalt, asi on hea!» teatas Helme Facebookis.
Helme sõnul laekus alkoholiaktsiisi nii eelarveprognoosist kui ka majanduse kevadprognoosist kehvemalt nii jaanuaris, märtsis, mais kui juunis.
«Seega, enne maksumuudatust olime alalaekumise kursil. Juunis oli alalaekumine suur (8 miljonit), kuid see oli juba otseselt seotud ootusega, et aktsiis langeb ning kaupmehed ei varunud aktsiisilaost vana määraga kaupa, vaid üritasid olemasolevat võimalikult palju maha müüa,» selgitas minister.
«Juulis seevastu näeme me selget ülelaekumist nii eelarveootuse kui ka kevadprognoosiga võrreldes. Eelmise aasta juuliga võrreldes on kasv lausa 40 protsenti, kange alkoholi osas on kasv olnud lausa ligi kahekordne [kolmekordne – autor] ehk 174 protsenti,» märkis Helme.
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus möödunud aasta juulis alkoholiaktsiisi 17,8 miljonit eurot, mida oli 40,3 protsenti rohkem kui 2017. aasta juulis, mil lahja alkoholi aktsiise tõsteti. Kui tänavu kasvas laekumine samuti 40 protsendi võrra, oli alkoholiaktsiisi tulu riigieelarvesse ligi 25 miljonit eurot.
Helme rõhutas, et selles statistikas pole sees põhjapiiri suuri poode, kuid sadama ja laevafirma andmetest on teada, et seal oli väga suur käibe kasv.
«Ka õlle osas on näha sama liikumine: aasta esimeses pooles alalaekumine, eriti selge on see juunis, juulis aga juba selgelt ülelaekumine,» lisas Helme.
Helme toonitas, et alkoholiaktsiisi langetuse peamine eesmärk oli saada ostud tagasi Eestisse, et maksud laekuks Eesti eelarvesse.
«Seega, veel kord tuleb üle rõhutada: see, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Kes saab aru, see saab, kes ei saa aru, see lihtsalt ei taha saada,» lisas ta.
Rahandusministeerium teatab lähipäevil juuni maksulaekumised, kuid alkoholi ja kütuse kohta tulevad juuli esialgsed andmed juba septembris.
Lisaks sellele on Helme sõnul vähenenud ka piiriületused Lätiga. «Numbrid pole küll väga suured, kuid tasub märkida, et piiriületuses loetakse autode liikumist, mitte seda, palju nad on Lätist kaupa kaasa ostnud. Nii, nagu soomlaste hulk on kasvanud ainult mõne protsendi võrra aga nende kaasa ostetav kaup kasvanud kaks korda, on ilmne, et Lätti sõitjate kaasaostud on vähenenud rohkem, kui sõidud ise,» rääkis minister.
Helme sõnul pole praegu võimalik näha juuli käibemaksu laekumisi, kuid ka siin oodatakse juulis laekumise paranemist.
«Käibemaksu laekumine on sel aastal olnud murelaps, esimesel poolaastal on ta laekunud eelarveootusest 32 miljonit eurot vähem, tõsi kevadprognoosiga võrreldes on alalaekumine 4 miljonit.
Kuna juulis alles hakkasid kauplused hindasid langetama, siis on loogiline, et augustis need trendid jätkuvad. Paari-kolme kuuga on selge, kas meie maksuliigutus on toonud juba sel aastal sisse suurema tulu, kui oli vana määraga ootus. Juuli numbrid lubavad loota, et toob!» rääkis rahandusminister.