Poola jälgedes Eesti kaalub noortele ja lapsevanematele maksulangetust

Isa lapsega. Foto: Elmo Riig

Võimalik maksumuudatus toetaks kuni 24aastaste noori ja väikelaste vanemate tööturul osalemist, analüüs peaks valmima sügisel, kirjutas portaal Geenius.

2019. aasta sügisel valmiva uuringu on tellinud ühiselt sotsiaal- ja rahandusministeerium ning riigikantselei ning selle põhjal kaalub riik noorte tööturul osalemist toetava maksumuudatuse kehtestamist.

Üks võimalusi, mida analüüs käsitleb on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kaotamine kolme-kuni kaheksa-aastaste laste vanematele ning 18-24aastastele noortele, rääkis sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik Geeniusele.

Seadus näeb praegu ette, et tööandja peab maksma riigile sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, ent mitte vähem kui minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära alusel, mis tähendab, et kuna tänavu on kuumäär 500 eurot, siis tööandja peab töötaja eest sotsiaalmaksu maksma vähemalt 165 eurot kuus.

Pikemalt Geeniusest.

Tänanse Postimees kirjutas, et Poola samm tõstab hüppeliselt noorte palka.

Nimelt Poola jõustas otsuse, millega valitsus vähendas väljarände ohjeldamiseks alla 26-aastaste inimeste palgale kehtinud makse. Noorte palganumber peaks suurenema märgatavalt, sest tööandjad ei pea enam tasuma töötaja palgast 18 protsenti maksudeks.

1. augustil jõustunud maksusoodustus võib tuua kasu 38 miljoni elanikuga Poolas umbes kahele miljonile noorele, sest see kehtib vaid töötajatele ega laiene noortele ettevõtjatele, ütles aserahandusminister Leszek Skiba. Skiba loodab, et muudatus innustab noori sisenema tööjõupuuduses vaevlevale tööturule kiiremini. Valitsus loodab ka, et muudatus hoiab kodumaal need noored, kes mõtlevad suurema palganumbri leidmiseks välismaale minna.

«Kõike ennustada on võimatu..., kuid arvame, et iga noor, kes mõtleb, kas jääda või minna välismaale tööle, näeb, et lõhe nende siinse ja välismaal teenitava netopalga vahel tõmbub kokku ning see motiveerib jääma Poola,» ütles Skiba. Lisaks näevad «mõned juba Lääne-Euroopasse - Saksamaale, Ühendkuningriiki, Prantsusmaale või Iirimaale - läinud noored põhjust kaaluda kojunaasmist,» lisas ta. Skiba sõnul tähendab muudatus, et riigi sissetulek väheneb umbes 2,5 miljardi zloti (580 miljoni euro) võrra.

Pool rahast oleks läinud keskvalitsusele ja pool kohalikele omavalitsustele. Mõne noore hinnangul on aga sammu taga midagi muud - valimised ja populism.

Populismi maik

Äsja restorani tööle läinud 19-aastane Franciszek Filipowski ütles maksude vähendamise kohta, et «sel moel näitavad nad, et suhtuvad noortesse valijatesse sümpaatsemalt». Ta andis mõista, et samm võib olla kaalutletud poliitiline otsus enne oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi.

Teine noormees, 23-aastane Jan Piotrowski suhtus muudatusse skeptiliselt. «Idee käidi välja napilt enne EL-i (Euroopa Parlamendi) valimisi, mistõttu on sellel asjal juures populismi element,» ütles Piotrowski. Varem töötas ta kaubanduses ja ühes pangas, kuid otsib nüüd tööd logistikasektoris. «Ma ei oota rahasadu. Pigem tuleb kuus juurde 100-200 zlotti (23-46 eurot),» lausus ta.

Poolas puudub kuupalga statistika konkreetselt noorte kohta. Statistikat on vaid tööealise elanikkonna kui terviku kohta ning see ütleb, et keskmine kuupalk on 3700 zlotti (860 eurot). Aimu sellest, kui marginaalne võib noore kättesaadava palga suurus olla, võib saada burgeri hinnast, mis on keskmiselt 25 zlotti (5,8 eurot). Piotrowski sõnul on ta kaalunud välismaale tööle minemist paar viimast aastat ning niivõrd väike lisaraha tema meelt ei muuda. «Mulle praeguse valitsuse poliitika ei meeldi ja selle muutumist ma ei oota. Paljud minu sõbrad arvavad sama. Poola palgad raketina ei tõuse. Eluase on kallis, aeglaselt, ent kindlalt tõusevad ka toiduhinnad,» lisas ta.

Plaani suhtuvad umbusuga ka mõned majandusteadlased. «Selle maksu kõrvaldamine majanduses suurt ei muuda,» ütles Andrzej Sadowski, kes juhib turumajanduslikke vaateid edendavat Poola mõttekoda Adam Smithi keskus. «Tööandjale pole kallis 18-protsendine maks sissetulekule. Hoopis pisut üle 40-protsendine sotsiaalmaks on see, mis on kallis,» lausus ta AFP-le.

Töötajad maksavad Poolas oma brutopalgast sotsiaalkindlustuseks umbes 24 protsenti ning tööandjad umbes 18 protsenti. Sadowski arvates võidavad muudatusest enim tööandjad. «Nüüd saavad nad noort tööle võttes pakkuda palka, mille pealt nad ei pea 18 protsenti maksudeks tasuma.» Sadowski ei välista, et muudatuse taga on valimised. «Poolas, nagu ka Prantsusmaal, annab valitsus valijatele valimiste eel sageli kingitusi.» Sel konkreetsel korral on noori soosiva meetme eesmärk heastada väikefirmadele 1. jaanuarist kehtima hakkava sotsiaalkindlustusmakse kohustuse suurenemise negatiivne mõju, lisas ta.

Rootsi muutis meelt

Uue maksusoodustuse toetajad peavad eeskujuks Rootsit, kus paremtsentristlik valitsus kärpis 2007. aastal alla 26 aastaste noorte puhul tööandja makse poole võrra. Sammuga taheti lihtsustada noorte sisenemist tööturule. Järgmine vasaktsentristlik valitsus aga otsustas 2016. aastal muudatuse tühistada, sest nende hinnangul polnud see efektiivne.