10 tavatut prognoosi 2012. aastaks

Foto: SCANPIX.

Taani päritolu Saxo Bank on taas välja tulnud oma järgmise aasta finantsturgude väljavaatega ning nagu tavaks, siis teistest pisut erineval moel, kirjutab finantsuudiste blogi Finantsvaade.ee.

Nimelt avaldavad panga ökonomistid igal aastal nimekirja võimalikest sündmustest, mis täna tunduvad suhteliselt tavatud ja vähetõenäolised, kuid mille esinemise tõenäosus on panga analüütikute arvates liigselt alahinnatud.

Isegi kui alltoodust peaks realiseeruma vaid 2-3 sündmust, saab aastast 2012 Saxo sõnul vägagi oluliste muutuste aasta.

Seega keskendub Saxo oma analüüsis täna vähetõenäoliseks peetud, kuid realiseerudes olulist mõju omavatele sündmustele ning kogu alljärgnevat tuleks pigem võtta kui stsenaariumianalüüsi ja mõtteharjutust stiilis «mis juhtub minu investeeringutega juhul kui …».

Saxo Bank’i 10 tavatut prognoosi aastaks 2012 on järgmised:

1. Apple’i aktsiahind langeb 50 protsendi võrra 2011. aasta kõrgtasemetest

2012. aasta saab Apple’ile olema väljakutseterohke, sest mitmed konkurendid (Google, Amazon, Microsoft/Nokia, Samsung) on turul sarnaste innovaatiliste toodetega.

Apple’il ei õnnestu oma 55-protsendist turuosa säilitada ja Android ning Amazon’i odavalt hinnastatud Kindle Fire hõivavad hoogsalt omale turuosa.

Kuigi praeguse kasumlikkuse juures on Apple aktsiahinna valuatsioon mõistlik, on tulevaste rahavoogude kasvumäärade aeglustumine see, mis aktsiahinnale saatuslikuks saab.

2. Euroopas peatatakse ajutiselt börsikauplemine ja pangaoperatsioonid

Käesoleva aasta detsembris väljapakutud muudatused Euroopa Liidu lepingusse osutuvad ebapiisavateks ja Euroopa võlakriis intensiivistub 2012. aasta keskel taas.

Reaktsioonina sellele langevad aktsiaturud väga lühikese perioodi vältel ligikaudu 25 protsenti ja Euroopa liidrid otsustavad Euroopa Liidus kehtestada niinimetatud pangapüha (extended bank holiday). See hõlmab endas pea kõigi igapäevaste pangaoperatsioonide ja börsidel kauplemise peatamist vähemalt nädalaks.

Selle aja jooksul püüavad Euroopa liidrid lõplikult ja otsustavalt välja töötada «uue Euroopa» funktsioneerimise põhimõtted ja aluslepped. Eeltoodu võib endaga kaasa tuua euroala või Euroopa Liidu ametnike üleastumisi senise Euroopa Liidu lepetega sätestatud mandaatidest, liikmesriikide seadustest möödavaatamist ja ajutisi tõrkeid vabaturumajanduse toimimises.

Samas võimaldab selline lahendus kiireid restruktureerimisi ja edasi on võimalus minna juba puhtalt lehelt.

3. Seni väljakuulutamata kandidaat hõivab USA presidenditooli

1992. aastal suutis seni tundmatu Texase osariigi miljardär Ross Pernot nigela majanduskasvu väljavaatega keskkonnas ja apelleerides USA poliitilise maastiku üldisele tülgastavale olukorrale saavutada koguni 18,9-protsendise populaarsuse.

Mõneti on tänane olukord sarnane paarikümne aasta tagusele ja aeg kahest võimuparteist väljastpoolt tulevale kandidaadile on küps.

4. Austraaliat tabab majanduslangus

Hiina majanduskasv on aeglustumas ja kõige enam kannatavad sellest esmajärjekorras Hiinat toorainetega varustavate riikide majandused.

Kui on üldse olemas riiki, mille majanduse käekäik sõltub väga suurel määral Hiinast, on selleks Austraalia.

Hiina nõudluse kokkukuivamisel maavarade ja tooraine järele langeb Austraalia majandus retsessiooni, mis võimendub omakorda kohalike kinnisvarahindade tugevale langusele pöördumisega.

5. Kehtima hakkav uus pangandusregulatsioon Basel III viib 50 Euroopa panga riigistamiseni

2012. aastal jõustuv uus ja Euroopa pankade jaoks kapitalitingimusi karmistav pangandusregulatsioon sunnib panku kiirele võimenduse kokkutõmbamisele. Selle tulemusena tekib mitmetele finantsvaradele müügisurve ja hinnad langevad oluliselt.

See omakorda nõrgestab pankade bilansse veelgi, külvab rohkelt ebakindlust hoiustajate seas ning kutsub esile pangajookse. Rohkem kui 50 Euroopa panka riigistatakse ja nii mõnigi seni hästituntud kommertspanga kaubamärk lakkab olemast.

6. Šveitsi asemel saavad uuteks globaalseteks pelgupaikadeks Rootsi ja Norra

Šveits on juba ette võtnud otsustavaid samme peatamaks kapitali sissevoolu riiki ja asunud nõrgestama oma rahvusvaluutat. Segaste aegade jätkudes otsivad finantsturgude osalised uusi pelgupaikasid ning Rootsi ja Norra tunduvad selleks hästi sobivat.

Kuna nimetatud riikide kapitaliturud on globaalses mõistes kaduvväikesed, mõjutab iga suurem raha sissevool oluliselt finantsinstrumentide hindu.

Euroopa võlakriisi jätkudes muutuvad Rootsi ja Norra riigivõlakirjad populaarseteks ning kauplevad rohkem kui 100 baaspunkti madalamatel tulususe tasemetel kui sarnase tähtajaga Saksamaa võlakirjad.

7. Šveitsi keskpanga pingutusi saadab edu ja Šveitsi frank nõrgeneb euro vastu tasemele 1,50

2009-2010 aasta viljatud püüded kontrollida Šveitsi frangi kurssi on 2011. aastal lõpuks mõneti tulemusi andnud, kuid Šveitsi keskpanga poolt kehtestatud hinnapõrand 1 EUR = 1,20 CHF on aeglustuva maailma majanduse tingimustest selgelt jätkuvalt liialt tugev kurss.

Seetõttu viivad Šveitsi keskpanga turusekkumised ja Šveitsi kui kapitali pelgupaiga populaarsuse langus frangi nõrgenemiseni tasemele 1,50.

8. Hiina jüaan nõrgeneb USA dollari vastu 10 protsenti ja dollari eest saab nüüd 7 jüaani

Kui seni on räägitud vaid jüaani tugevnemisest dollari vastu, siis Hiina majanduse kiire aeglustumine, nigel väljavaade nii sisemaiste investeeringute kui ekspordi osas on viinud selleni, et jüaan on juba mõnda aega kaubelnud oma igapäevaste Hiina keskpanga poolt seatud hinnavahemike nõrgemas ääres.

Mida kehvemad on Hiina sisemajanduse kasvuväljavaated, seda enam soovitakse kasu lõigata väliskaubanduselt. Kõige lihtsam oma eksportkaupu konkurentsivõimelisemaks muuta on lastes rahvusvaluutal nõrgeneda.

2012. aastal võib jüaani nõrgenemine USA dollari suhtes ulatuda kuni 10 protsendini ehk USD-CNY kaupleb tänase 6,35 asemel aasta pärast tasemel 7,00.

9. Rahvusvaheliste kaubavedude hinda mõõtev Baltic Dry indeks tõuseb 100 protsenti

Vaatamata sellele, et järgmiseks aastaks prognoositakse rahvusvahelistel kaubavedudel kasutatavate aluste potentsiaalse veomahu kasvu, võivad mitmed tegurid siiski viia kaubavedude tariifide tõusuni.

Nendeks on Austraalia ja Brasiilia rauamaagi transport senisest suuremas mahus, erakordselt kuiv ilm, mis jätab paljud hüdroelektrijaamad  veevaegusesse ja suurendab seeläbi alternatiivina kasutatava kivisöe transpordimahte jmt.

10. Nisu hind 2012. aastal kahekordistub

Nisu hind on 2011. aastal teraviljadest langenud kõige enam. Selles valguses võtsid finantsturgude osalised rohkelt lühikesi spekulatiivseid positsioone nisu tuletisinstrumentides.

Nimetatud positsioonide sulgemise ja ümberpööramise tulemusena võime järgmisel aastal kogeda nisu hinna järsku tõusu.