/nginx/o/2019/08/02/12429697t1h9868.jpg)
Ehkki peaaegu kõik fundamentaalnäitajad osutavad sellele, et USA aktsiaturud on juba kas kallid või väga kallid, on nende seas üks, mis viitab, et vähemalt Ameerika Ühendriikide börsibuum võib kesta veel 15 aastat. Selleks näitajaks on USA demograafiline olukord.
Yale’i ja California ülikooli professorid John Geanakoplos, Michael Magill ja Martine Quinzii kirjutasid 15 aastat tagasi teadustöö, kus näitasid, et lisaks tavalistele teguritele nagu innovatsioon ja ettevõtete põhivara kasv põhjustab aktsiaturgude tõusu- ja langusperioodi demograafiline olukord. Alates 20. sajandi algusest on Ameerika Ühendriikide sündimuses olnud 20-aastaseid tõusu- ja mõõnaperioode. Näiteks eelmise sajandi kolmekümnendate aastate suurele depressioonile ja sõja-aastatele järgnes 1950. ja 1960. aastate alguse beebibuum ning eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate sündimuse suurenemine. Need sündimuse kasvu perioodid on muutnud rahvastiku vanuselist struktuuri ning lähevad laias laastus kokku aktsiaturu tõusu- ja languse 20-aastaste perioodidega.
Investeerimisajakiri Barron’s kirjutas hiljuti, et USA demograafilised trendid on olnud aktsiaturu pikaajalise tootluse prognoosimisel suurepärased indikaatorid. Spetsialistide sõnul prognoosib aktsiaturu seisu 35–49-aastaste (keskealised) ja 20–34-aastaste (noored) elanike arvu suhe. Mida suurem on keskealiste elanike arv, seda suurem on ka suhe.
Suhe töötab, sest peegeldab tööealise populatsiooni suhtelist suurust.
«Noored kipuvad tarbima rohkem, kui nad toodavad ja enamasti ei investeeri aktsiaturgudele üldse,» selgitas Barron’sile analüüsifirma Ned Davis Research vanemökonomist Alejandra Grindal. «Nendest tööealised töötavad siiski rohkem, kui tarbivad, mille tulemusel tekivad säästud ja investeeringud,» lisas ta.
Võib arvata, et paremini töötaks keskealiste ja vanade inimeste arvu vahekord, eriti nüüd, kus sõjajärgse beebibuumi ajal sündinud hakkavad pensionile minema, kuid keskealiste ja vanade suhe aktsiaturgudega ei korreleeru, sest vanemaealised investeerivad aktsiaturgudele ilmselt rohkem, kui samaealised seda varem tegid. «Seega vanus, mis kõige rohkem mõjutab aktsiaturgu, jääb kuhugi noorte ülalpeetavate ja töötavate inimeste vahepeale,» ütles Grindal.
Keskealiste ja noorte suhtarv keeras alla 2000. aastal ning langus kestis kuni 2016. aastani. Sellel ajavahemikul kahanes USA aktsiaindeksi S&P 500 dividendide ja inflatsiooniga korrigeeritud tootlus oma ajaloolisest keskmisest vähem kui poole peale.
Tegemist ei ole juhusega. Pikema perioodi jooksul on keskealiste ja noorte suhte ja aktsiaturgude tootluse korrelatsioon olnud muljet avaldav.
Nüüd on keskmiseealiste ja noorte arvu suhe alates 2016. aastast taas kerkima hakanud ja see trend peaks kestma umbes 2030. aastate keskpaigani, kirjutab investeerimisajakiri. Suhe ei kerki nii kõrgele, kui see oli sajandivahetusel, internetimulli kulminatsiooni ajal.
Üks keskealiste ja noorte suhte ja aktsiaturgude tootluse omavahelise sõltuvuse avastaja John Geanakoplos on selgitanud, et oluline pole niivõrd selle suhte absoluutne tase, vaid trendi suund.
Tuleb muidugi toonitada, et tegemist on pikaajalise korrelatsiooniga ning lühiajaliste tõusude-languste prognoosimisel sellest suurt abi ei ole. Abi on pigem pikaajalistele investoritele, kes koguvad sääste pensionieaks.
Mis aga puutub sellesse, et aktsiate hinnad on kõrged, siis see on tõsi. Vaadates tagasi ajalukku, siis Nobeli majanduspreemia laureaadi Robert Shilleri tööst nähtub, et tsükliliselt korrigeeritud aktsiate hinna ja kasumi suhe on nii kõrge olnud varem vaid kahel korral, eelmise sajandi kahekümnendate aastate börsimulli ja sajandivahetuse tehnoloogiamulli ajal.
Siiski osutab majandusajakiri Fortune tähelepanu asjaolule, et praeguses majanduslikus olukorras peavadki aktsiate hinnad olema ootuspärasest kõrgemad, sest intressimäärad on olnud juba kümmekond aastat väga madalad ja inflatsioon on väga aeglane.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)