:format(webp)/nginx/o/2019/05/22/12190636t1h0d91.jpg)
«Ei ole õiglane riigi omandis olevalt ettevõttelt nõuda dividende, kui suurem osa töötajatest saavad vabariigi miinimumilähedast töötasu ning universaalse postiteenuse (UPT) osutamine teenib aastast-aastasse kahjumit,» seisab ametiühingute pöördumises kolmele ministrile.
Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu esimehe Kadri Kangur ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht Üllar Kallas allkirjastasid vastava pöördumise peaministrile Jüri Ratasele, väliskaubadus- ja infotehnoloogiaministrile Kert Kingole ning rahandusministrile Martin Helmele juba 5. juunil, kuid avalikuks sai see alles täna.
Olgu mainitud, et sel nädalal teatas konkurentsiamet, et universaalse postiteenuse konkursil tunnistati võitjaks ainus pakkuja, Omniva, kes jätkab teenuse osutamist kuni 2024. aastani.
6. juunil, päev pärast ametiühingute pöördumist, saatis majandusministeerium välja pressiteate, kus Kingo kinnitab vajadust tõsta Omniva postitöötajate palgatõusu.
«Kindlasti toetan postitöötajate palgatõusu, võimalikke lahendusi hakkame otsima ja postivõrgu ümberkujundamise teemasid lähiajal eraldi koosolekutel käsitlema,» sõnas Kingo päev pärast ametiühingute pöördumist.
Samas utsitas minister majandusministeeriumit ja Eesti Posti ühiselt pingutama, et perioodika jõuaks vaatamata üldisele hinnasurvele jätkuvalt tellija koduukse taha postkasti kuuel päeval nädalas.
Side- ja teenindustöötajate ning transpordi ametiühingud soovivad valitsuse liikmete ning Omnivaga kolmepoolset kohtumist, et saada informatsiooni riigi kui omaniku seisukohtadest Eesti Posti arengutest.
«Eelmine kohtumine minister Rene Tammistiga andis lootust, et ministeerium jätkab lahenduste otsimist vaatamata ministrite vahetusele ning viib uue ministri olukorraga kurssi. Olime valmis andma aega, et proua Kingo saaks ennast kurssi viia posti valdkonnaga. Kahjuks on viimaste päevade [5. juunile eelnenud - autor] uudised meid tagant sundinud ning seega sooviksime kohtumist esimesel võimalusel,» märkisid Kangur ja Kallas ühispöördumises.
Nimelt olid Eesti väljaannete peatoimetajad nõudnud postiseaduse täitmist ja õigeaegset kojukannet seaduses ettenähtud päevadel. Samuti kohustas konkurentsiamet riigifirmat viima kirisaadetiste edastamise teenuse kvaliteedi seadusega vastavusse hiljemalt järgmise aasta alguseks.
Ametiühingud on aastaid juhtinud nii riigi kui ka Eesti Posti nõukogu tähelepanu sellele, et praegusel kujul pole universaalne postiteenus jätkusuutlik.
«Ei ole õiglane riigi omandis olevalt ettevõttelt nõuda dividende, kui suurem osa töötajatest saavad vabariigi miinimumilähedast töötasu ning UPT osutamine teenib aastast-aastasse kahjumit,» märkisid ametiühingud.
Töötajad tunnetavad otseselt, et dividendide maksmine toimub nende töötasude arvelt.
Olukorra leevendamiseks tegid ametiühingud ettepaneku margi hinna ja universaalse postiteenuse osutamise protsesside viimist kulupõhiseks ning postiseaduse muutmiseks ja kaasajastamiseks.
«Ametiühingud ei anna hinnangut juhtimiskvaliteedi või otsuste õigsuse üle, vaid juhivad riigi kui omaniku tähelepanu, et postiteenuse kvaliteet on väga suures osas seotud töötajate motiveeritusega. Riigi omanduses oleva ettevõtte puhul oodatakse ettevõttelt, et see oma tegevuses ja toimimis põhimõtetega oleks eeskujuks teistele tööandjatele ja tegutseb sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena,» seisab pöördumises.
Kokkuvõtvalt soovivad ametiühingud, et riik kui omanik toetaks postiteenuse säilimist Eestis ja kaasajastaks kiiremas korras postiseadust.
Möödunud aastal suurendas riik maakojukande dotatsiooni poole miljoni euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas. Omniva hinnangul on seda vähe.
Universaalse postiteenuse ja sellega kaasnevad perioodika teenused tõid 2018. aastal Eesti Postile kahjumit 4,9 miljonit eurot ning järgmise viie aasta jooksul ulatub kahjum kokku hinnanguliselt üle 40 miljoni euroni.
Suurema osa UPT ja perioodika kahjumist on Eesti Post seni katnud muude äriteenuste kasumi arvelt, kuid ettevõtte juhtkonna ja nõukogu hinnangul ei ole see enam jätkusuutlik mudel.
Igal ettevõttel, olgu ta riigi- või eraomandis, on lisaks omanikule kohustused ka oma töötajate ja klientide ees. Eesti Post peab suutma maksta töötajatele konkurentsivõimelist ja väärilist tasu ja pakkuda klientidele kvaliteetset teenust. Universaalse postiteenuse puhul tähendab see, et riigil teenuse tellijana tuleb tagada kulupõhised hinnad ja ebamõistliku kahjumi hüvitamine, nagu viimase osas näeb ette ka postiseadus.
Riik näeb omanikuna ette, et avalikust huvist lähtuva universaalse postiteenuse osutamise kõrval peab Eesti Post tegutsema kasumliku ettevõttena. Lisaks on minister avaldanud toetust ettevõtte soovile tõsta töötajate palku ja teenuse kvaliteeti. Nende eesmärkide täitmiseks peab tellija poolt ka universaalse postiteenuse pakkumise hinnastamine muutuma.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)