Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringust selgus, et Eesti töötajate keskmine netopalgaootus on 1705 eurot, mida on vaid 21 euro võrra rohkem kui aasta tagasi.
Pudrumägesid ei küsita: töötajate palgaootuse kasv on pidurdunud
Palgaootuste mediaan, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, aastaga ei kasvanud ning on jätkuvalt 1500 eurot kätte, teatas agentuur.
Palgaootuste kasvu pidurdumine vähendab survet palkade kasvule, kuna erinevused palgaootuste ja reaalselt teenitava töötasu vahel on vähenenud. Kui 2018. aasta uuringus oli erinevus tegelikkuse ja ootuste vahel 481 eurot, siis tänavu 380 eurot.
Kõige paremini vastavad tegelikud töötasud palgaootusele juhtide puhul, kus erinevus on ainult 150 eurot. Suuremad erinevused ootuste ja tegelikkuse vahel on mootorsõidukijuhtide ning oskustööliste ametirühmades, kus palgaootused ületavad reaalsust 400 euroga ja avaldavad endiselt survet palgatõusuks.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles pressiteate vahendusel, et tegeliku palga ja palgaootuse erinevuse vähenemise taga on ühelt poolt madalama palgaga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamine, mis on jätnud inimestele rohkem raha kätte.
CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul mõjutab töötajate palgaootusi ka teadlikkuse kasv. «Tervelt kolmandik Eesti suurimas tööportaalis avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis muudab tööturgu läbipaistvamaks ja annab töövõtjatele võimaluse vaadata, missugust palka sarnastel ametikohtadel pakutakse,» märkis Auväärt.
Palgaootuse ja tegeliku palga erinevuse kahanemist mõjutab vähesel määral ka uuringu metoodika, mille järgi brutotöötasu ümberarvutamisel netotöötasuks võeti arvesse maksimaalne lubatud maksuvaba tulu määr, kui töötaja ei osanud öelda, kui suur tema maksuvaba tulu aprillis 2019 oli.