/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/12/21/11672375t1h99e2.jpg)
Bingo loto mängimine läheb märkimisväärselt kallimaks. Kui viimased 10 aastat on ühe mänguväljaga Bingo loto piletihind olnud 1 euro, siis 1. augustist tõuseb see 2 euroni.
Eesti populaarseima lotomängu piletihind tõuseb raginal (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Loto lubab, et tänu kallimale piletihinnale hakkab kiiremini kasvama ja saab jõuda senisest oluliselt kõrgemale tasemele ka võidufond. Minimaalne garanteeritud jackpot’i võidufondi suurus saab varasema 100 000 euro asemel olema 200 000 eurot.
Uueneva logoga Bingo lotos saab olema täiendavalt kaks uut võidutaset. Lisaks senisele nurkade, diagonaalide ja täismängu numbrite äraarvajatele osutuvad uue Bingo loto võitjaks ka need, kelle mänguvälja keskmiseks numbriks osutub esimene välja loositud N-pall või kel täismängust jääb puudu vaid üks number, teatas Eesti Loto.
Eesti Loto juhi Riina Roosipuu sõnul on tegemist 23-aastase ajalooga armastatud lotomängu ühe suurima muudatusega. «Populaarse telemänguga toetatud ja teleekraanil toimuva loosimisega lotomängu on seni uuendatud vaid minimaalselt,» ütles ta.
Seoses muudatustega loositakse sel kolmapäeval välja kogu selleks ajaks kogunenud Bingo loto senise mängu jackpot’i võidufond – ennustatavalt 340 000 eurot. Sellel loosimisel ei ole loositavatele pallidele seatud jackpot’i piirarvu ning loosimine jätkub seni, kuni esimene mängija on saanud täis kõik ruudud oma mänguväljal ja võidab jackpot’i.
Pika ajalooga mäng
Bingo Loto tuli Eestis müügile 1. veebruaril 1996.a. Tegemist oli koostöös USA korporatsiooniga GTECH välja töötatud toona ka maailmas ainulaadse mänguga, mille eripäraks oli televisiooni otsesaates toimuv loosimine, kus alati loositakse välja ka peavõit – täismäng või jackpot. Iganädalane saade läks esmalt eetrisse TV3 stuudiost ja tollase pildimängu saatejuhtideks olid populaarsed telenäod Mart Sander, Mart Mardisalu, Pille Minev.
1997. aasta septembris ületas kogunenud võidufond esmakordselt 1 miljoni krooni piiri. Seni suurim Bingo loto jackpot – 9,4 miljonit krooni ehk 603 000 eurot – võideti 2009. aastal. Viimaste aastate peavõidud on jäänud 300 000-450 000 euro vahele, Bingo loto jackpot on tulnud välja 5-6 korral aastas.
Natuke suurem muudatus mängus tehti kaks aastat tagasi, kus mängijaid said veebis ise hakata oma Bingo numbreid valima – enne seda oli võimalik mängida vaid pliks-plaks numbritega.
Telesaade on olnud eetris erinevates telekanalites ja seda on juhtinud erinevad staarid. 2008. aastal sai saate nimeks «Suur lotokolmapäev». 2013. aastast hakkasid omavahel telemängus «Rooside sõda» võistlema perekonnad Kristjan Jõekalda juhtimisel.
Eesti Loto arvloteriisid mängib aastas ca 420 000 mängijat, kellest ligi 40 protsenti sooritab oma ostud veebikanaleid kasutades.
Igalt lotopiletilt tasub Eesti Loto hasartmängumaksu 18 protsenti, millega toetatakse teadust, haridust, kultuuri, sporti ja meditsiini. Käesoleva aasta esimesel poolaastal maksis Eesti Loto hasartmängumaksu kokku ligi 5,2 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil lotomängijatele ligi 11,5 miljonit eurot, sealhulgas 2,7 miljoni euro eest kiirloteriide võite.