Üle 30 tuuleenergia ettevõtte soovivad valitsusega läbirääkimisi
26. juuli 2019, 08:25
Enam kui 30 ettevõtet ühendav Tuuletehnoloogia Liit tegi valitsusele kirjaliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse seoses tuuleenergeetika arendamise sisulise peatumisega, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii riigi majandusele, julgeolekule kui keskkonnale.
Tuuletehnoloogia Liit kirjutab oma ettepanekus, et ainuüksi Virumaal on riigiga kohtuvaidlustesse takerdunud tuulepargi arendusi neli: Aidu tuulepark 100MW, Varja tuulepark 140MW, Päite-Vaivina tuulepark 75MW, Vaivara tuulepark 333MW. Valmides oleks nende võimsus kokku 648MW, samas kui uue Auvere põlevkivielektrijaama võimsus on 300MW.
«Olukorras, kus Eesti on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia tootmise osakaalu 2020. aastaks 25 protsendini ja 2030. aastaks 50 protsendini lõpptarbimisest, ei ole seda võimalik saavutada ilma panuseta tuuleenergeetikasse,» seisab valitsusele saadetud ettepanekus.
Liidu juhi Hans Teivi sõnul on avalikkuses palju tähelepanu saanud Aidu tuulepargi tööde seiskamine jätnud varju fakti, et tegelikult on tegemist laiapõhjalise probleemiga ning pidur on peale pandud kõigile tuulepargi arendustele, mille taga on eraettevõtjad. «Eestil on tekkinud harukordne võimaluseaken oma taastuvenergia eesmärgid saavutada ning pakkuda töötuks jäävatele põlevkivienergeetika spetsialistidele uut ja puhtamat tulevikku, aga kellegi nähtamatu käsi justkui hoiab seda protsessi millegipärast kinni,» lisas ta.
Tuuletehnoloogia Liit viitab, et peamiseks takistuseks kohalike tuuleparkide arendamisel on 10. aprillist 2016. aastal pärinev kaitseminister Hannes Hanso allkirja kandev määrus, mis kehtestas niinimetatud nulltolerantsi mistahes ehitistele, mille püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendab mõne radari töövõimet.
«Teadaolevalt ei ole üheski teises riigis kehtimas sellist ühiskondliku diskussioonita ja mõjuanalüüsita sündinud ning kitsast ametkondlikust vaatenurgast lähtuvat määrust, mis blokeerib terve majandusharu. Eesti julgeolek on ka allakirjutanute jaoks vaieldamatu prioriteediga, kuid selle saavutamiseks on kindlasti efektiivsemaid lahendusi, kui kabinetivaikuses sündinud neljaleheküljeline määrus, mis välistab mistahes ehitustööd, mis satuvad mistahes radari tegevusraadiusesse,» kirjutatakse läbirääkimiste ettepanekus.
Ühtlasi selgitab liit, kuidas tuuleenergeetika arengu peatamine kahjustab Eesti sisejulgeolekut, energiajulgeolekut, riigi ja ettevõtluskeskkonna mainet ning riigi tulubaasi ja suurendab sotsiaalkulusid.
Ühtlasi viidatakse kirjas valitsusele, et allakirjutanud sõlmisid 8. juulil Ida-Virumaa energeetikasektori ametiühingutega ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus anti teada reaalsest võimalusest alustada Ida-Virumaal multimegavatklassi tuulikute tootmist juba sügisel ning pakkuda järkjärgult konkurentsivõimelisi töökohti energeetikasektoris.
Tuuletehnoloogia Liit on tuuletehnoloogia arendajate ja tuuleenergia tootjate ühing, mille ettevõtteid ühendab visioon, et läbi tehnoloogia edasiarendamise ning innovatsiooni on võimalik tuuleenergia muuta fossiilsete kütustele majanduslikult konkurentsivõimeliseks alternatiiviks. Ühing korraldab tuuleenergia ettevõtete ja valdkonnas tegutsevate füüsiliste isikute koostööd tuulest elektri tootmise tehnoloogiate arendamisel. Samuti koondab ja esindab ühing oma liikmete huve dialoogis riigiasutuste ning avalikkusega.
Tuuletehnoloogia Liidu liikmeskond hõlmab 75,4 protsenti töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergia tootmisvõimsustest Eestis ja teiste seas ainsa kodumaise multimegavatt klassi tuulegeneraatori tüübi väljaarendaja Eleon ASi. Tuuletehnoloogia Liitu on oma tegevused üle kandnud ka MTÜ Eesti Tuuleenergia Liit ja seltsing Tuuleenergia Ühendus.