Eesti käsitööõllebuum alles koidab

Väikepruulijate ühenduse juhatuse liige ja pruulikoja Tanker juht Jaanis Tammela sõnul on väikeste tegijate turult kadumine elu normaalne osa. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Käsitööõllede müügimahud Eestis kasvavad keskmiselt 20 protsenti aastas. Kui praegu on Eesti käsitööõlle turu maht ligi 1,5 protsenti, siis kiire kasvuga soovitakse kasvada mitu korda suuremaks. Suur kasvupotentsiaal peidab end ka välisturgudel.

Kuigi aina enam on kuuldusi käsitööõllebuumi lõppemisest ning pruulikodade kahjumitest, ei peegelda need täielikku turuolukorda. «Praegu toimub turu korrastumine. Langevad ära nõrgemad ettevõtted – Hiiumaa Pruulikoda läks pankrotti ja Õllevõlur pani oma uksed sisuliselt kinni. Langevad ära sellised tootjad, kes tootsid suhteliselt samasugust asja suurtele tootjatele. Ei ole mõtet ju toota samasugust asja, kui see on kallim,» selgitas Põhjala tegevjuht Enn Parel. «Põhjala põhimõte on kogu aeg olnud toota väga tugevate maitsetega õlut. Ma vaidleks vastu mõne teise väiketootja ütlusele, et ei saa hulle katsetusi teha. Meie teeme hulle katsetusi kogu aeg ja meil läheb seda tehes väga hästi,» lisas Parel.

Käsitööõlle turul on umbes 45 väikeõlletootjat, aga enamuse turu mahust toodavad viis-kuus ettevõtet. Ligikaudu 25 ettevõttel on oma pruulikoda, teised on nii-öelda mustlaspruulijad. Neil on turul kõige raskem kasumlikult tegutseda. «Eestis on tublisid pruulijaid küll ja veel ning Eesti õlle üldine tase on väga kõrge,» ütles Parel.