Kõige enam on tarbijad võlgu kütte ja sooja vee eest – keskmine võlg ühe võlgu jäänud ühistu, ühisuse või kinnisvarahaldaja kohta on kasvanud juba üle 14 000 euro, selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja krediidiinfo tehtud uuringust.
Eelmise aasta veebruaris oli võla suurus veel 3700 ja maikuus 3600 eurot. Keskmine võlasumma vee ja kanalisatsiooniteenuste eest oli uuringu järgi 365 eurot. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse suure osakaaluga paistab silma Ida-Virumaa, kus enam kui kolmandikul klientidest on probleeme nende eest tasumisega.
Kolmandikul kommunaalteenuseid pakkuvatest ettevõtetest on probleeme pikaajalistest võlgnikest korteriühistute, -ühisuste või kinnisvarahaldusfirmadega.
Kõigi tänavu oktoobrikuus küsitlusele vastanud ettevõtete koguklientuurist moodustasid võlglased 1,8 protsenti ja keskmine võlgnevus oli 1 014 eurot.
Võlgnike üle kurtnud kommunaalteenuste ettevõtted asuvad peamiselt Harju-, Pärnu- ja Põlvamaal. Pikaajalisi võlglasi ei esinenud Läänemaa, Saaremaa ja Valgamaa kommunaalteenuseid osutavate ettevõtete klientide hulgas.
Korteriühistu, -ühisuse ja kinnisvarahaldaja probleemseks võlgnevuseks loeti uuringus maksetähtaja ületust üle 60 päeva.
