Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/29/12210166t1hbc91.jpg)
Eesti riigivõlg on sedavõrd väike, et lööb kõiki teisi Euroopa Liidu liikmeid pika puuga. Eestile järgneval Bulgaarial on riigivõlg kordades suurem.
Tänavu esimeses kvartalis oli Euroopa Liidu madalaima riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige suurem oli võlakoormus Kreekas. Eesti riigivõlg oli esimeses kvartalis 8,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk EL-i madalaim, järgnesid 21,2 protsendiga Bulgaaria ning 21,3 protsendiga Luksemburg, selgub Eurostati andmetest.
Kõige kõrgem oli võlakoormus esimese kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 181,9 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 134 protsendi ja Portugal 123 protsendiga.
Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 85,9 protsenti SKP-st, vähenedes aastavõrdluses 1,2 protsendipunkti. EL-is tervikuna oli riigivõlg esimeses kvartalis aga 80,7 protsenti SKP-st, kahanedes aastaga 0,9 protsendipunkti.
2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKP suhe viies EL-i liikmesriigis, langes 21 riigis ning jäi samale tasemele ühes liikmesriigis.
Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 7,6 protsendipunktiga Sloveenias ja suurenes enim Küprosel, kus kasv oli 12,2 protsendipunkti. Eesti riigivõlg kahanes seejuures 0,9 protsendipunkti.
Euroalal moodustasid esimese kvartali lõpus koguvõlast 81,1 protsenti võlakirjad, 15,8 protsenti laenud ning 3,1 protsenti valuuta ja hoiused. EL-is tervikuna moodustasid võlakirjad 81,9 protsenti, laenud 13,9 protsenti ning valuuta ja hoiused 4,2 protsenti koguvõlast.