/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/27/6206905t1hf769.jpg)
Kuue kuu Euribor langes teisipäeval 0,017 protsendipunkti võrra rekordmadalale -0,350 protsendile, mis on positiivne nendele kodulaenu võtjatele, kelle laenuintress pole fikseeritud Euribori nulltasemel.
Hea uudis laenuvõtjale: Euribor vajus rekordmadalale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpank otsustas 6. juunil toimunud rahapoliitikaistungil jätta intressimäärad vähemalt 2020. aasta esimese poole lõpuni praegusele tasemele.
Euroopa Keskpanga nõukogu eeldab, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina rääkis juunis BNS-ile, et turuintressimäärad võivad negatiivseks jääda tõenäoliselt pikemaks ajaks. Ta lisas, et madalam Euribor on positiivne nendele kodulaenu võtjatele, kelle laenuintress pole fikseeritud Euribori nulltasemel.
«Nendel klientidel, kel see on fikseeritud, Euribori liikumine nullist allpool mõju ei avalda. Kui madalate turuintressimäärade kõrvale panna kiiresti kasvavad palgad, sealhulgas ka hinnakasvuga korrigeeritud reaalpalgad, siis peaksid kodulaenud palga suhtes vähemalt lähiajal soodsad püsima. Madalad laenuintressid koos kiire palgakasvuga aitavad omakorda hoida nõudlust eluasemete järele,» rääkis ökonomist.
Mertsina selgitas, et euroalal on palgakasv küll kiirenenud ning inflatsiooni kiirenemise ootused tõusnud, kuid baasinflatsioon, tarbijahindade kasv ilma energia ja toiduta, on viimase kolme aasta jooksul püsinud vaid 1 protsendi juures.
«Kuigi euroala üldinflatsioon eelmisel aastal kiirenes, on see käesoleval aastal taas aeglustunud. Kokkuvõttes on Euroopa Keskpangal raskusi oma inflatsioonitaseme eesmärgini ehk 2 protsendi lähedale jõudmisega. See näitab, et keskpangal võib vaja minna täiendavaid stiimuleid ehk rahapoliitika lõdvendamist,» märkis Swedbanki peaökonomist.
Toona veel Euroopa Keskpanga president olnud Mario Draghi rääkis juuni keskel keskpanganduse foorumil Portugalis, et valitsused peaksid liikuma kiiremini ühise eelarve loomise poole, mis aitaks toime tulla majanduslike šokkidega ja toetaks hinnastabiilsust euroalal.
Draghi lisas, et Euroopa Keskpanga tähtsus euroala stabiilsuse hoidmisel on muutunud liiga suureks ja et valitsused peaksid kasutama oma eelarveruumi, et sellest protsessist osa võtta.
«Ka turg ootab Euribori alanemist. Draghi kõnest selgus, et keskpank on valmis rahapoliitikat oluliselt lõdvendama, et aidata hinnakasvu kiirendada ja majanduskasvu ergutada,» lisas Mertsina.
Kuue kuu Euribor langes esmaskordselt miinusesse 2015. aasta 6. novembril.