/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2333001t1h76b5.jpg)
Austria investorite suurosalusega Eestis registreeritud firma Baltic Bioethanol plaanib Leedu Kedainiai vabamajandustsooni rajada 180 miljonit eurot maksva bioetanoolitehase, vahendab Leedu ärileht Verslo Žinios.
Eesti firma plaanib Leetu 180 miljoni eurost bioetanooli tehast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise generatsiooni biokütust hakkab firma tootma põhust. Seepärast otsib ettevõte praegu ka võimalikke varustajaid ning teeb koostööd põllumajandustootjatega.
Tehase rajamist soovib ettevõte alustada 2021. kuni 2022. aastal. Projekti rahastatakse erinevatest fondidest ja mitmete finantsasutuste poolt.
Baltic Bioethanolil on sarnased projektid plaanis ka Lätis ja Ungaris.
Baltic Bioethanolist 45 protsenti kuulub Austria firmale PPP Technology&Management GmbH ning 45 protsenti firma juhile Janne Risto Samuel Harjunpääle. Lisaks kuulub 10-protsendiline osalus Baltic Bioethanolis finantsjuhile Kaspar Ojasoole.
Mullu alustati Lätis 150 miljoni eurose projektiga
Ettevõte teatas oktoobris, et plaanib Lõuna-Lätti Bauskasse rajada 150 miljonit eurot maksva bioetanoolitehase.
Energiat hakkab firma tootma põhust. «Viimase kahe aasta jooksul oleme hinnanud mitut riiki ja uurinud nendes põhu kättesaadavust ning jõudnud järeldusele, et see on siin väga hea. Aastaga peaksime tootma ligikaudu 50 000 tonni bioetanooli, milleks on vaja umbes 300 000 tonni põhku,» ütles Baltic Bioethanoli juhataja Carl Hornhofer mullu.
Läti investeerimis- ja arendusameti (LIAA) investeeringute osakonna vanemprojektijuht Rolando Huapaija-Delgado märkis, et järk-järgult toimub esimese põlvkonna biokütustelt üleminek teise põlvkonna biokütustele. «See tähendab, et kütust toodetakse mitte toiduainetest, vaid biomassist,» märkis Huapaija-Delgado.
Uue tehase rajamisse plaanib Eestis registreeritud Baltic Bioethanol LSM-i teatel investeerida 150 miljonit ning see on viimaste aastate olulisim investeering Zemgalesse. Toodangu plaanib firma eksportida pea sajaprotsendiliselt.
Tootmiseks vajaliku põhu plaanib ettevõte osta kohalikelt põllumeestelt, esimesed lepingud sõlmiti septembris. Et vajadust täita, tuleb lepingud sõlmida ligikaudu 300 farmiga.
Tootmist plaanib firma alustada hinnanguliselt 2022. aastal. Juba septembris investeeris Bauska linn aga 3 miljonit eurot kommunikatsioonide rajamiseks tulevasse tööstusparki, mida arendatakse kunagise lennuvälja asemele.