/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/08/7390333t1h6803.jpg)
Keskpanga teatel on Eesti ettevõtete omakapitali kasv viimase poolteise aastaga aeglustunud.
Eesti Pank: ettevõtete omakapitali kasv on aeglustunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omakapitali aastakasv oli 2019. aasta esimese kvartali lõpus ligikaudu 2,5 protsenti ehk poole väiksem kui ettevõtete võla aastakasv, mis ulatus veidi üle 5 protsendi,» ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar pressiteate vahendusel.
Omakapitali kasvu on tema hinnangul tõenäoliselt pidurdanud kasumi kasvu mõningane aeglustumine, suuremad dividendimaksed ja uute välismaiste otseinvesteeringute vähesus.
Eelneval kaheksal aastal kasvas ettevõtete omakapital aga hoogsalt ja oli 2019. aasta esimese kvartali lõpuks 47 miljardit eurot, ületades võlakohustusi rohkem kui kaks korda. Seetõttu pole ökonomisti sõnul praegune olukord, kus omakapitali kasv on võla kasvust aeglasem ehk finantsvõimendus suureneb, vähemalt lühiajaliselt probleem.
Ettevõtete võla kasv on 2018. aastaga võrreldes mõnevõrra kiirenenud, kuid jääb endiselt märgatavalt alla majanduse nominaalkasvule. Ettevõtete võlg oli 2019. aasta esimese kvartali lõpus ligi 19,5 miljardit eurot. Ettevõtete võla hulgas on kasvanud eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenud.
«Seega pole märgata, et siinsete laenutingimuste mõningane karmistumine oleks pannud ettevõtteid oluliselt rohkem laenama välismaal asuvatest pankadest või emaettevõtete kaudu. Eesti Panga juuniprognoosi järgi kasvab ettevõtete võlg ka lähiaastatel keskmiselt 5 protsenti aastas,» märkis Raudsaar.
Inimesed oskavad järjest paremini säästa
Majapidamiste rahaline olukord paranes ka 2019. aasta esimeses kvartalis – säästud kasvasid kiiremini kui võlakohustused. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 10 protsenti.
Ökonomisti sõnul kasvas ka majapidamiste valduses oleva sularaha maht ning aktsiaturgude soodne seis suurendas väärtpaberitesse paigutatud säästude väärtust. Samuti suurenes pensionifondidesse kogutud vara.
«Majapidamiste võlakohustused kasvasid umbes samas tempos kui sissetulekud, 10 miljardi euroni ehk natuke üle 7 protsendi. Nii pankadest kui ka muudelt laenupakkujatelt võetud laenud on kasvanud ligikaudu võrdses tempos. Eesti Panga juuniprognoosi järgi aeglustub majapidamiste võla kasv lähiaastatel pisut, 6 protsendi lähedale,» ütles Raudsaar.