Soome külmutas alkoplaani: ootab Eesti ja Läti mõju

Soomlased alkoholi ostmas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Soome valitsus plaanib alkoholiaktsiise veelgi tõsta ja loodab sellest saadavat maksutulu suurendada 50 miljoni euro võrra, kuid kõigepealt analüüsitakse siiski Eesti ja Läti aktsiisilangetuse mõju, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Soome õlletootjate Liidu tellitud uuring näitab, et Soomes on alkohol maksustatud karmimalt kui teistes Euroopa Liidu riikides. Taloussanomate juulikuise hinnavõrdluse kohaselt maksab Soome suuremates kauplusekettides liiter 4,7-protsendist õlut tublisti üle viie euro (K-ryhmä kauplustes 5,63) ja pärast aasta alguse maksutõusu läheb sellest alkoholimaksuks 1 euro ja 72 senti.

Soome Terviseinstituudi andmetel tõid soomlased eelmise aasta maist kuni selle aasta aprillini välismaalt kaasa ligi 60 miljonit liitrit alkohoolseid jooke. Eesti aktsiisitõus mõjus analüütikute sõnul nii, et senisest rohkem toodi kangemaid jooke.

Soomes on 11 aasta jooksul alkoholiaktsiis tõusnud seitsmel korral ja peaminister Antti Rinne on lubanud alkoholiaktsiisi tõstmist jätkata. Opositsioonis oleva Kokoomuse parlamendiliige Mia Laiho tuletas Soome ringhäälingu YLE saates «A-studio» meelde, et alkoholimaksust tuleb ligi 2,3 miljardit eurot aastas ja muudatustega tuleb olla ettevaatlik.

«Olukorras, kus naabermaades langetatakse märgatavalt alkoholiaktsiisi, annaks see Soomes küll valusa hoobi, kui meie enda aktsiisi nüüd tõstaksime. Kindlasti annaks see soomlaste viinarallile hoogu juurde,» ütles Laiho.

Valitsusse kuuluva Keskusta parlamendiliige Joonas Köntta rõhutas, et valitsus kavatsebki kõigepealt jälgida olukorda naabermaades ja alles siis alkoholiaktsiisi asjus järgmisi samme astuda. Tema sõnul tuleks teha nüüd alkoholipoliitikas hoopis laiem muudatus, et soomlaste alkoholikultuur muutuks nii-öelda euroopalikumaks.

«Maksudest rääkides tuleks tõsta eelkõige kangemate jookide aktsiisi, et eelistataks lahjemaid tooteid ehk õlut ja veini. Alkoholipoliitikas tuleks rääkida kogu kultuuri muutmisest: et alkoholi tarbitaks pigem restoranis, kus personal silma peal hoiab, mitte ei joodaks end üksi kodus täis,» märkis Könttä.

Tema sõnul tuleks toetada rohkem ka laste ja noorte sportimist ja üldse liikumist, et selle kaudu tervislikumaid eluviise edendada. «Iga paari aasta järel alkoholiaktsiiside muutmine ei ole jätkusuutlik alkoholipoliitika. Maksudega mõjutamine on ära proovitud, nüüd võiks proovida terviklikumat lähenemist,» tõdes Eduskunta liige Joonas Könttä.

Eesti langetas alkoholiaktsiisi 1. juulist. Augustis langetab alkoholiaktsiise ka Läti.