Väikeõlletootja: alkoholi asemel oleks valitsus võinud langetada kütuseaktsiisi

Õllenaudi juht Urmas Roots. Foto: Andres Raudjalg

Väikeõlletootja Õllenaut juht Urmas Roots rääkis, et kuigi aktsiisilangetus puudutab tootjat küll otseselt, siis oleks ta pigem kirjutanud alla kütuseaktsiisi langetusele, millest oleks võitnud nii õlletootja, kui terve Eesti majandus tervikuna.

Praegust väikeõlletootjate turgu vaadates tundub, et Põhjala ja Tanker on teistest eest läinud. Kas nõustute sellega?

Kindlasti. Põhjala on teinud väga head tööd ekspordi suunal ja pääsenud seega aktsiisiga seotud tõmbetuultest, mis Eestis möllavad. Seega on ta Eesti suurim väiketootja ja Eesti suuruselt neljas tootja oma 600 000 liitriga. Tanker on pildil olnud oma uue tehase tõttu ja võtnud suuna purgile, mis on igati mõistlik ja hea suund, kuigi tarbija arvab miskipärast, et purk on odav toode. Muidugi ma kuulen ka Lehest, kes omanikku vahetas ja Sorist - Soome poisid, kes tulid Eestisse, et pääseda Soome veel karmimast alkoholipoliitikast.

Väiketootjatele tehakse ju aktsiisisoodustust, mis muidugi seab tootmismahu osas piirid ette.

Jah, see piir ongi 600 000 liitrit aastas. Põhjala juba ületab selle ja peab maksma täisaktsiisi. Kas te teate, kui suur Euroopas soodustuse piir väiketootjale?

Eks ikka palju kõrgemad ja sageli astmelised.

Astmeid teevad erinevad maad ise. Euroopa Liit peab väiketootjaks pruulikoda, kes võib toota 20 miljonit liitrit aastas.

Siis oleks Eestis ju pea kõik väiketootjad, ka Saku ja A. Le Coq.

Jah, aga siin tekib küsimus, miks antakse soodustusi? Selleks, et väiketootjad saaksid areneda, sest nende kulubaas ja tooraine on kõrgem. Eestis on kulud ja soodustus proportsioonist väljas ja valitsus ei räägi sellest.

Kuidas praegust olukorda väikeõlletootjate turul kirjeldaksite? Kas buum on ära olnud?

Jah, väikeõlle uudsus on kadunud. Võib öelda, et mingil määral on toimunud paikaloksumine. Kui vaadata näiteks seda, et Lehe pruulikoja omanik vahetus ja see müüdi maha Mustlaspruulile. Mõned väiksed üritajad siiski on turule tulemas. Selge on see, et tarbija on vaatamas selliste õllede poole, mille puhul ta saab aru, et see on õlu. Neid hulluseid, mida sai teha 2014. aastal õllega teha, enam teha ei saa.

Kuidas Õllenaudil läinud on? Kuidas teie tulemused on?

Meil on läinud kehvasti. Meie müügitulu on langenud peamiselt konkurentsi tõttu. Me saime muidugi pihta ka seetõttu, et müüsime kontsentreeritult Eesti turul. Mõtlesime, et siin on marginaalid suuremad, kui siis, kui neid distribuutoritega jagada.

Päris kõva löök tuli 2017. aastal aktsiisitõusust - aasta jooksul tõsteti aktsiisi 100%. See oli kõigile ootamatu. Ükski väikepruulija ei arvanud, et sellest võiks midagi halba sündida. Pigem nähti seda positiivselt. Kuna meie naudime nö vähendatud aktsiisimäära, siis arvasime, et suurte õlletehaste hinnad tõusevad meile lähemale ja hind ei ole enam argument õlle valikul. Neelasime aktsiisitõusu alla - ükski väiketootja ei lisanud aktsiisitõusu hinnale juurde. Lootsime, et turg käitub ratsionaalselt, aga alkoholi ostmine lõpetati Eestis ära. Kuulsime ka oma klientidelt, et neil pole kunagi kodus nii palju õlut olnud. Piirilt toodi palju sisse ja nagu vanaema ütleb, siis enne laua tagant ei tõusta, kui kauss on tühi.

2017 oli meie jaoks halb aasta. Olime sunnitud töötajaid koondama, kokku kolm inimest ja olime tagasi pruulmeistriga kahekesi. Nii palju läks hästi, et meie abipruulmeister ütles, et ootab mõned kuud, et meil läheks paremini ja tuleb tagasi. Nüüd oleme kolmekesi.

Miks käsitööõlu piirile ei jõua?

Me oleme Läti piiril saadaval, aga et meie müük panna perspektiivi suurtootjate müügiga, siis toon näite: Saku õlletehase juht ütles, et nad saatsid detsembris piirile 115 rekatäit õlut. Sama palju saatis ka vist A. Le Coq. Rekasse mahub 33 euroalust õlut. Meie saatsime piirile ühe euroaluse.

Uus valitsus langetas aktsiisi, kas see on teie jaoks leevendus?

Kuna meil on suurtootjatega võrreldes vähendatud aktsiisi, siis leevendus nii suur ei ole. Meie keskmine hinnalangetus juunist oli 3 senti. Kui käibemaks ja jaekettide marginaal otsa panna, siis kuskil 5 senti. Käsitööõlu on natuke kallim, kuskil 2 euro juures ja seega ei ole hinnalangetus nii suur. Lootus on, et inimesed lõpetavad piirilt ostmise ära ja tänu sellele jõuavad rohkem poodi, kus valik on suurem ja leiavad tee käsitööõllede juurde tagasi.

Aktsiisilangetus puudutab meid küll otseselt, aga ma oleks pigem kirjutanud alla kütuseaktsiisi langetusele, millest oleks võitnud nii meie, kui terve Eesti majandus tervikuna. Kui alkoholi peale mängida, siis see võib-olla läheb populistlikuks.

Aktsiisitõus võttis teil jalad alt, aga nüüd on head uudised ka ju tulemas?

Jah, me teeme uue tehase. Investeering on 1,3 miljonit eurot, tellitud on pruulikoda ja villimisliin. Lisaks tuleb ka pastöör, mis annab võimaluse toota alkoholivaba õlut, limonaadi ning kalja. Euroopas on õlleturg languses, aga alkovabade õllede turg kasvab kahekordsete numbritega.

Samas reklaamipiirangud mõjutasid meid ka. Pihta saame meie, sest meil alkovabasid õllesid ei ole. Me ei saa tänavaid täis riputada tavalise õllega äravahetamiseni sarnaste alkovaba õllede reklaamidega. Nüüd saame ka konkurentsi tasandada ja ka reklaami teha.

Osa rahast kaasate ka ühisrahastusega, miks?

Peamine põhjus on see, et anda võimalus fännidele osaleda lemmikpruulikodade tegemises. Omanike otsus on olemas, et investeering ära teha, seega kui me ühisrahastusest midagi ei saa, siis investeering tegemata ei jää. Kui vaba raha seisab arvel, siis miks mitte investeerida see Õllenauti.

Ehk rohkem reklaami pärast?

Võib ka nii öelda. Kuna meie reklaamipiirangud on nii suured, siis tuleb lahendus leida. Käisin hiljuti tarbijakaitseameti seminaril, kus meile öeldi, et väikeõlletootjate sotsiaalmeedia on pilgeni täis ebaseaduslikku reklaami. Ootame esimesi ettekirjutusi ja kasutame võimalusi, et ennast veel pildil hoida.