Kes tahab saada triljonifirmaks?

Kõige kindlamalt tunneb ennast triljoniklubis Microsoft. Fotol Microsofti tegevjuht Satya Nadella. Foto: LUCAS JACKSON/REUTERS

• Apple väärtus kerkis üle triljoni dollari eelmise aasta augusti alguses.
• Kuu aega hiljem kerkis üle triljoni dollari väärtuseks Amazon.
• Kõige kindlamalt on triljoniklubis Microsoft.

Möödunud aasta 2. august oli tähelepanuväärne päev tehnoloogiagigandile Apple, sest esimest korda kasvas ettevõtte väärtus ühe triljoni dollarini. Nutitelefonide iPhone tootja aktsionärid said rõõmustada triljonifirma kaasomanikuks olemise üle vaid kaks kuud, sest hilissügisene aktsialangus pühkis aasta lõpuks ettevõtte väärtusest üle 300 miljardi dollari.

Ei jõudnud mööduda kuudki, kui märgilise verstapostini jõudis internetikaubamajana tuntud Amazon, mille väärtus ületas triljoni dollari piiri augusti viimasel päeval, jäi aga sinna vaid mõneks päevaks ning käis korraks ka 28. septembril.

Ehkki kolmest viimasena, on ka kolmanda tehnoloogiagigandi tarkvarakompanii Microsofti väärtus ületanud triljoni taseme. See juhtus juba sel aastal, 25. aprillil, pärast seda, kui ettevõte oli avaldanud finantsaasta kolmanda kvartali (Microsofti finantsaasta lõpeb 30. juunil) majandustulemused.

Esialgu jäi ka Microsoft triljonifirmaks vaid mõneks päevaks, kuid selle väärtus tõusis samale tasemele taas juuni alguses ja on seda tänaseni.

Ka Amazoni väärtus kerkis sel kolmapäeval üle triljoni dollari taseme tagasi pärast seda, kui USA keskpanga (Föderaalreservi ehk Fedi) juht Jeromy Powell vihjas, et lähiajal langetatakse baasintressi, ning osa analüütikuid usub, et alandatakse tervelt poole protsendipunkti võrra.

Tänase seisuga ületab nendest kolmest ettevõttest triljoni dollari väärtuse kaks: Microsoftil 1,07 ja Amazonil 1,004 triljonit ning Apple’i väärtus on «vaid» 948 miljardit dollarit.

Siiski tuleb lisada, et Apple ostab agressiivselt oma aktsiaid tagasi. (Ettevõtte turuväärtus on aktsiate arvu ja selle hinna korrutis.) Kui augustis oli Apple’il 4,84 aktsiat ja triljoni dollari väärtuseks piisas aktsia hinnast 207 dollarit, siis nüüd (esimese kvartali lõpu seisuga) on aktsiaid 4,6 miljardit ning triljoni dollari väärtuse saamiseks peaks aktsia kerkima 217,4 dollarini aktsia kohta, hind peaks tõusma veel 6,5 protsenti.

Kõik kolm ettevõtet on ühest küljest sarnased tehnoloogiahiiud. Erinevalt kiiresti gigandiks tõusnud Facebookist, mille loomisest möödus veebruaris 15 aastat, on kolm triljonifirmat tegutsenud juba eelmisest sajandist. Bill Gates ja Paul Allen asutasid Microsofti juba 1975. aasta aprillis, Steve Jobs, Ronald Wayne ja Steve Wozniak arvutitootja Apple’i täpselt aasta hiljem ning Amazoni asutamisest möödus 5. juulil 25 aastat.

Samas oli kõigi kolme teekond triljoni dollari väärtuseni pikk ja libedalt ei läinud see neist kellelgi.

Triljonifirmade tulemused FOTO: Foto: Pm

Esimene tehnoloogiakuningas

Eelmise sajandi viimasel veerandsajandil alanud infotehnoloogiarevolutsiooni esimeseks kuningaks tõusis tarkvarafirma Microsoft. Ettevõte läks börsile 1986. aasta 13. märtsil ning pärast seda pea kakskümmend aastat oli üks lõputu laienemine – algul peamiselt ärisektorisse ja siis absoluutne domineerimine personaalarvutite tarkvaraturul. Aktsia hinna lõputu kerkimine tegi paljud Microsofti töötajad miljonärideks ja Bill Gatesist maailma rikkaima inimese, kelleks ta oli peaaegu katkematult kuni 2016. aasta sügiseni.

2000. aasta jaanuaris sai Microsofti tegevjuhiks Steve Ballmer, kes aga ei suutnud Microsofti maailma kõige väärtsuslikuma ettevõtte positsiooni hoida. Poolteist aastakümmet oli tarkvaragigant stagnatsioonis.

Uue hingamise sai Microsoft pärast seda, kui 2014. aasta jaanuaris sai ettevõtte juhiks Satya Nadella, kes muutis radikaalselt ärimudelit ning panustas pilvetehnoloogiasse. Möödunud aasta detsembri esimestel päevadel lükkas Microsoft troonilt suvel triljonifirmaks tõusnud Apple’i ja tõusis taas suurima turuväärtusega börsiettevõtteks.

Maailma muutja

Ei ole vist teist ettevõtet, mis on viimastel aastakümnetel muutnud meie käitumist rohkem, kui seda on teinud Apple’i tooted. Kõigepealt 1979. aastal turule toodud personaalarvuti Apple II, siis Macintoshi arvutid, mida tänapäeval tuntakse lihtsalt Macina, aga eelkõige juba sel sajandil turule toodud muusikapleier iPod ning loomulikult nutitelefon iPhone.

Apple’i edulugu oli peamiselt seotud ettevõtte kaasasutaja Steve Jobsiga, kes kümmekond aastat pärast ettevõtte asutamist, 1985. aastal oma firmast minema löödi. Jobsi eemalolek viis ettevõtte sügavasse kahjumisse ja pankrotist pääseti napilt pärast Jobsi naasmist.

Apple’i uus õitseng algas Jobsi tagasitulekuga ning ei lõppenud ka tema surmaga 2011. aasta oktoobris.

Jobsi viimasel aastal võttis ettevõtte juhtimise edukalt üle Tim Cook, kes on suutnud selle ajaga kasvatada Apple’i väärtust viis korda.

Analüütikud ei ole Apple’i tuleviku suhtes nii optimistlikud kui veel mõned aastad tagasi, sest nutitelefonide turg on küllastunud ja nii säravat innovatsiooni pole enam tulemas.

Hiline ärkaja

Maailma suurima internetikaubamaja Amazoni tee triljonifirmaks on olnud kolmest kõige vähem käänuline, aga samas hakkas nii aktsia hind kui ka sellega seotult ettevõtte väärtus tõeliselt suure kiirusega paisuma alles viis aastat tagasi. Viimase viie aastaga on ettevõtte väärtus kasvanud seitse korda – 140 miljardilt dollarilt triljonini – ning selle asutajast ja tegevjuhist Jeff Bezosest sai kaks aastat tagasi maailma rikkaim inimene.

Kui Tim Cook on Apple’i seitsmes ja Satya Nadella Microsofti kolmas tegevjuht, siis Bezos on juhtinud Amazoni kogu ettevõtte ajaloo jooksul ja teeb seda ilmselt veel aastaid.

Maailma tuntuim investor Warren Buffett on tunnistanud, et Amazoni aktsia mahamagamine on olnud suur viga. Ilmselt on olnud põhjuseks ettevõtte fundamentaalnäitajad, mille järgi on aktsia olnud kogu aeg väga kallis. Nüüdseks on viga parandatud ning mai alguses teatas vanameister, et tema juhitav Berkshire Hathaway on lõpuks aktsiaid soetanud.

Maailma esimene triljonifirma

Kui päris täpne olla, siis kõige esimene ettevõte, mille turuväärtus kerkis üle triljoni dollari taseme, on Hiina naftakompanii PetroChina ja see toimus juba kümme aastat tagasi.
PetroChina on riigile kuuluva Hiina Rahvusliku Naftakompanii (CNPC) börsil kaubeldav tütarettevõte. Pärast seitset aastat kauplemist Hongkongis ja New Yorgis noteeriti ettevõte ka Shanghai börsil. Shanghai börsil kauplemise esimesel päeval, 5. novembril 2007 hüppas aktsia hind võrreldes avaliku müügi (IPO) hinnaga peaaegu kolm korda ja ettevõtte väärtus kasvas esimese ettevõttena maailmas üle triljoni dollari.
Praeguseks on PetroChina Shanghais noteeritud aktsiad kaotanud 82 protsenti oma väärtusest. Bloombergi andmete kohaselt on haihtunud 800 miljardi dollari väärtuses ehk 65 Eesti riigi eelarve jagu aktsionäride vara.
Hongkongi börsil noteeritud H aktsiate järgi on PetroChina väärtus 169 miljardit dollarit, aga investeerimispanga Bernstein arvutuste kohaselt on ettevõttele kuuluvate nafta ja gaasi tõestatud varude väärtus 208,7 miljardit dollarit. Maailma 25 suurema energiakompanii seas pole mitte ühtegi teist ettevõtet, mille väärtus jääb varade väärtusele alla. Täpsemalt on ettevõtte väärtuse ja varade suhe 0,801.

Kas Saudi Aramcost saab multitriljonifirma?

Saudi Aramco töötaja ettevõtte stendi ees 2016. aastal toimunud Lähis-Ida konverentsil Petrotech. Foto: HAMAD I MOHAMMED/REUTERS

Kolm ja pool aastat tagasi, 2016. aasta jaanuaris andis Saudi Araabia mõista, et soovib viia riigile kuuluva naftamonopoli Saudi Aramco (ametliku nimega Saudi Arabian Oil Co.) vähemusaktsiad börsile. Kohe tõstatusid ka spekulatsioonid selle kohta, milliseks võiks kujuneda ettevõtte väärtus. Mõned analüütikud pakkusid, et börsileminek tõstab ettevõtte väärtuse koguni kümne triljoni dollarini.
Saudid ise olid märkimisväärselt tagasihoidlikumad. Toonaste plaanide järgi pidi pandama müüki viis protsenti ettevõtte aktsiatest, millega loodeti teenida vähemalt 100 miljardit dollarit, mis oleks paigutatud riigi reservfondi. Sellega oleks Aramco väärtus olnud kaks triljonit dollarit. Börsileminek oleks pidanud toimuma 2018. aasta teises pooles.
Eelmise aasta keskel otsustas Saudi Araabia siiski Aramco IPO-plaanid edasi lükata ning omandas hoopis 69 miljardi dollari eest kohaliku keemiatööstusgigandi Saudi Basic Industries.
Kuid juuli alguses kirjutas Bloomberg, et ettevalmistused mega-IPOks on taas alanud. Saudide mõjukas kroonprints Mohammed bin Salman olevat nõudnud, et IPO toimuks kas järgmisel või ülejärgmisel aastal.
Selle aasta aprillis müüs Aramco 12 miljardi dollari väärtuses võlakirju. Väärtpaberid olid väga nõutud ning sellest sai kõigi aegade enim ülemärgitud võlakirjaemissioone maailmas.
Enne rahvusvahelistele rahaturgudele minemist oli Saudi Aramco sunnitud laskma investoritel heita pilgu oma majandusandmetele, millest noil pärast ettevõtte natsionaliseerimist möödunud sajandi seitsmekümnendate lõpul eriti aimu ei olnud.
Selgus, et Aramco kasum oli 2018. aastal 111 miljardit dollarit, mis tegi sellest kaugelt kõige kasumlikuma ettevõtte maailmas, ületades seni suurima kasumimasina Apple’i kasumit kaks korda ja teiste naftahiiglaste kasumeid kolm ja enam korda. Riigile maksis ettevõte möödunud aastal dividendide, maksude ja kontsessioonidena kokku 160 miljardit dollarit.