Automüüja: riik peaks toetama elektriautode ostmist

Nissan Leaf on seni veel üks populaarsemaid elektriautosid Eestis, kuid varsti võib pilt muutuda. Foto: Ints Kalnins / Reuters

Renault ja Dacia edasimüüja City Motorsi tegevjuhi Jaanus-Peeter Palmi sõnul tuleks Eesti valitsusel hakata toetama elektriautode ostmist. Vastasel juhul ei suuda me Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke mitte mingil juhul täita.

Eesti autoturu kuumim uudis on praegu Silberauto müük. Kuidas tehing autoäri jõujooni ümber mängib?

Minu arust on see positiivne, et sellised tehingud toimuvad. Praegu on õige aeg. Väino Kaldoja (Silberauto omanik) koos Leho Siimseni (endine Fakto Auto omanik) ja teistega on automüügiärile Eestis aluse pannud ja kõrged standardid loonud. Aga nüüd ongi aeg noorematel äri üle võtta.

Mida see kaasa toob?

Ma arvan, et automüügi kvaliteet ja standardid lähevad veelgi paremaks. Eesti automüüjate klienditeeninduse tase on väga kõrge ja kui tuleb uus Skandinaavia omanik (Silberauto üks ostja võib olla Soome firma Veho-toim), läheb see veelgi paremaks.

Kas liitumisi tuleb autoturul veel?

Väga pikalt ei toimunud turul midagi. Viimasel ajal on hakanud juhtuma. Ka meie ostsime eelmise aasta lõpus Nissani edasimüüja Fakto Auto. Aga Silberauto müük mõjutab jõujooni ikkagi kõige rohkem.

Aga ju on siis õige aeg müüa. Juba paar aastat on räägitud sellest, et äkki on kriis uksetaga, mistap on mõistlik äri maha müüa. Võib olla on see sagimine kriisiks valmistumine. Samas ma ei tahaks kriisijuttu üles kütta. Võrreldes kasvõi eelmise kriisi eelse ajaga ehk 2007. aastaga, on autoturg ikkagi rahulik (toona müüdi aastas 31 000 uut autot, 2018. aastal müüdi 25 500-toim).

Väino Kaldoja ütles, et automüügiäri muutub järgneva 10-15 aasta jooksul drastiliselt. Kas jagate seda arvamust? Kuidas turg muutub?

Esiteks, noorte inimeste ostukäitumine on väga palju muutunud. Vanemad inimesed, enne kui nad otsustasid, missugust marki ja mudelit osta, käisid läbi mitmest salongist, rääkisid kolm-neli korda müügiinimesega. Täna teevad alla 30-aastased inimesed otsuse internetis ja tulevad salongi juba kindla otsusega osta. Lisaks ei taha paljud noored üldse enam autot omada.

Kõige rohkem muudab autoturgu linnastumine. Linnas on vähem autot vaja. Me ei mahu autodega linna ära. Ja lisaks on ka õhku vaja, mida hingata.

Õhust rääkides, Euroopa Liidu reeglid näevad ette, et paari aasta pärast peavad sisepõlemismootoriga autode heitmenäidud kõvasti allapoole tulema. Kuidas see mõjutab autode hinda?

Autode lõpphind sõltub tehnoloogia väljatöötamise hinnast. Kui tahetakse emissiooni vähendada, on vaja uut tehnoloogiat. Süsinik- ja lämmastikühendite vähendamine on järjest kallim. Seega jah, kõik see kajastub lõpphinnas ehk kindlasti tõstab see autode hindu. Keskkonnanõuded on karmid ja standarditeni küündimine on keeruline.

Kas Eesti inimesed ostavad piisavalt elektriautosid?

Kahjuks ei osta. Eelmisel aastal müüdi Eestis kokku 84 uut elektriautot. Uusi autosid müüdi aga 25 500 tükki. Ehk ostetakse ilmselgelt liiga vähe, et jõuda Pariisi kliimakokkuleppes paika pandud eesmärkideni.

Aastaks 2022 on eesmärk, et uutest müüdavatest autodest oleks 15 protsenti elektri- või pistikhübriidauto. Eesti näitel tähendaks see 3800 elektriauto müümist. Täna oleme sellest väga kaugel.

Miks ei osteta elektriautosid?

Üks asi on hind. Neid peetakse liiga kalliks. Teine asi on inimeste hoiakud ja arusaamad - pole piisavalt rohelist mõtteviisi. Ostuotsused põhinevad ratsionaalsel algel – mis on poes odavam – aga kui sinna lisanduks roheline pikaajaline mõtteviis, siis saadaks aru, et tegelikult võib elektriauto isegi soodsam olla. Võtame näiteks inimese, kes elab Viimsis, aga käib Tallinnas tööl. Tema võiks vabalt osta elektriauto, kuna parkimine on kesklinnas tasuta. Lisaks saab ta bussiradadel.

Lõppkokkuvõttes tuleb see ka soodsam. Ütlen praegu väga laialt, aga loogika on umbes selline: elektriautoga maksab 100 kilomeetri läbimine 2 eurot, sisepõlemismootoriga umbes 10 eurot.

Kes peaks mida tegema, et elektriautosid ostetaks rohkem?

Kui me samamoodi edasi lähme, siis kolme aastaga me 15 protsendi eesmärki ei täida. Siin peaks tulema riik appi. Toetus ei peaks olema väga suur, aga umbes 15-20 protsenti auto lõpphinnast.

2011. aastal tuli ju elektromobiilsuse programmi (ELMO) tugi, mis oli kuni 18 000 eurot ühe elektriauto kohta. See pani paljud inimesed elektriautot ostma või vähemalt seda kaaluma. Aga see oli 8 aastat tagasi. Ilmselt täna piisaks ka oluliselt väiksemast stiimulist.

Kui palju mõtlete te traditsioonilise automüüjana isejuhtivatele sõidukitele?

Iga päev ei mõtle. Aga kevadel külastasin Renault arenduskeskust, kus tutvustati isejuhtivaid simulaatoreid. Küll need isejuhtivad autod tulevad. Tehnoloogia on valmis, see lubab juba praegu autodel ise end juhtida. Vaja on lahendada taristuküsimused, samuti seadusandlik ja moraalne pool, näiteks missuguseid otsuseid teeb robot, kui juhtub õnnetus ning kes kahjude eest vastutab.

Sel poolaastal on müüdud 1,8 protsenti vähem uusi autosid kui mullu. Kas autobuum on läbi? Kas ostetakse rohkem kasutatud autosid?

Kui rääkida City Motorsist, siis meil olid kaks viimast kuud väga head: müüsime rohkem kui eelmisel aastal. Suurt kitsikust ei ole, samas pole ka buumi. Autoturul on stabiilne areng nagu majanduses tervikuna.