Soome paadimajanduse suunamudija soovitab asendada rannasuvilad matkapurjekatega

Brännskäri väikesadam Turu saarestikus Soomes Foto: Jaano Martin Ots

• 200-kohaline väikelaevasadam võib päästa 20 kilomeetrit rannikut, usub Nuutinen

Et päästa Soome saarestiku looduskaunid rannad suvilate pealetungi eest, soovitab tuntud soome purjetaja ja publitsist Pasi Nuutinen soodustada väikelaevasadamate arendamist ning merematkamist. 

Vaatamata kümnetele tuhandetele saartele ja pikale liigendatud rannajoonele ohustab kinnisvaraarenduse pealetung ka Soome rannikut. Purjetaja, publitsist ja arvamusliider Pasi Nuutinen kirjutas Soome paadiliidu Finnboat veebiväljaandes Suomiveneilee, et järjest raskem on leida looduslikku rannikulõiku, millele poleks püstitatud mõnd kesämökki ehk suvilat. Seni peamiselt suurte linnade ümbruses tuntud ilming on Nuutineni sõnul levinud ka kaugematesse piirkondadesse ning suvilaomanike soov muuta rannajoon oma koduhooviks rikub Saaristomere ainulaadset loodust. Eraomandisse müüdud ja täis ehitatud randadesse pole külalised enam teretulnud ei maitsi ega meritsi. Kuigi sageli on suvilate juurde rajatud ka paadisild või lauter, pole need sildumiskohad reeglina tuule ja lainete eest kaitstud ning suuremaid veesõidukeid vastu ei võta.

Nuutinen pakub lahenduseks, et suvilaehitust saarte ja saarestikumere randades tuleks aeglustada ning keskenduda hoopis väikelaevasadamate rajamisele ning ujuvate suvilate ehk matkapurjekate propageerimisele. See võimaldaks rohkematel inimestel Soome saarestikku ja rannikut nautida ning jätta rannad looduslikuks.

 Iga inimene, kes soetab rannasuvila asemel matkapurjeka, päästab selle sammuga ühe abaja.

«Teeme suurtest elamiskõlblikest paatidest keskkonnakaitse aerud, ökoteod ja rahvamajanduse päästeinglid,» kirjutab Nuutinen ning selgitab, et iga inimene, kes soetab rannasuvila asemel matkapurjeka, päästab selle sammuga ühe abaja. Suvilaehituse soosimise asemel soovitab ta keskenduda hoopis külalissadamate rajamisele sellistesse asukohtadesse, kus on lisaks ohutule sildumisele võimalik tagada ka kaldapoolne juurdepääs ühistranspordiga, veesõidukite hooldus- ja varustusteenused ning talvesäilitus. 200-kohaline väikelaevasadam säästaks Nuutineni arvutuse järgi 20 kilomeetrit rannajoont. 

Lisaks võimaldaksid uued väikelaevasadamad koos laevnikele mõeldud teenustega luua maapiirkondadesse täiendavaid töökohti ning pakkuda leevendust Espoo ja Helsingi paadikohtade puudusele. Kuna neis linnades ei ole veesõidukite talveks linnaruumi parkimine enam lubatud, peavad paadiomanikud oma alused veoautodel kümnete kilomeetrite kaugusele sisemaale toimetama. See võiks olla uute väikelaevasadamate turueelis, sest pealinnast kaugemal asuvate sadamate ümbruses ei ole paatide ületalve hoidmisele piiranguid seatud.

Ujuval suvilal on Nuutineni hinnangul eeliseid rohkemgi. Purjeka võib erinevalt tavalisest suvilast igaks puhkuseks erineva saare rannikule ankurdada ning nautida üha uusi maastikke. Tänapäevased merematkamiseks mõeldud veesõidukid on keskkonnasõbralikud ning pakuvad kõiki samu mugavusi nagu kaldal asuvad suviladki. 

«On tõsiasi, et mis tahes hinnaklassis saab sama raha eest parema paadi kui suvilakrundi rannajoonel, ehitamisest rääkimata,» kinnitab purjetaja. Palliplatsi ja jalgrattarada pole matkapurjeka pardalt muidugi mõtet otsida, kuid grill ja saun on juba peal nii mõnelgi alusel, ujumiskoht nagunii. Samas leiduvad kõik suviseks puhkuseks ja seltskondlikuks ajaveetmiseks vajalikud võimalused väikesadamates, mistõttu usub Nuutinen, et riik peaks käivitama massiivse turunduskampaania ujuvate suvilate propageerimiseks.