Töötukassa: veoautojuhid ei taha välismaal töötada

Veoautojuht. Pilt on illustratiivne. Foto: Panthermedia / Jaroslav Frank

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri kohaselt on kõige suurem puudujääk veoautojuhtidest, logopeedidest ja IT-valdkonna spetsialistidest.

Veoautojuhtide puhul on oluliseks märksõnaks rahvusvaheliste vedude autojuhid. Just viimastest on tööandjate sõnul enim puudu. Kuigi samas valdkonnas tööd otsivaid inimesi on, soovivad nad pigem teha siseriiklikke sõite ning tööandjatel tuleb rahvusvahelistele vedudele leida töötajad väljastpoolt, märkis töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Töötukassa kaardistab kaks korda aastas tööturu olukorda, mille abil valmiva tööjõuvajaduse baromeetri abil on võimalik saada ülevaade tööjõuturul valitsevast olukorrast – kuhu on vaja töökäsi juurde ja kus on neid üle.

Töötukassa kaardistab kaks korda aastas tööturu olukorda, valmib tööjõuvajaduse baromeeter. Selle abil on võimalik saada ülevaade tööjõuturul valitsevast olukorrast – kuhu on vaja töökäsi juurde ja kus on neid üle.

Lisaks veoautojuhtidele on suur puudujääk logopeedidest ja IT-valdkonna spetsialistidest – tarkvaraarendajad, programmeerijad, analüütikud. Mitmes maakonnas on puudus eriarstidest ja see probleem lähiaastatel ilmselt süveneb.

IT-valdkonna puhul on Livia Laasi sõnul oluline märkida, et kui kõrgema taseme spetsialiste on tööandjatel raske leida, siis andmesisestajaid on tööjõuturul hoopis üle. See tähendab, et tööandja otsib just kõrgema väljaõppega spetsialisti ning sama olukord oli tööjõuturul ka pool aastat tagasi.

Palju on räägitud probleemidest Ida-Virumaal. Kui praegu on teemaks kaevurite tulevik, siis talvel oli üleval õmblejate teema. Baromeeter näitab, et ehkki paljud õmblejad kaotasid töö, on Ida-Virumaal jätkuvalt tööandjatel raske leida inimesi õmbleja kohale. 

Töötajate puudujääk on ka ehituses, tootmises/tööstuses, klienditeeninduses (sh toitlustuses) ning meditsiinivaldkonnas (sh ka hooldustöötajad). Nii mõnelgi juhul on töötajate puudujääk tingitud sellest, et valdkond ei ole noorte hulgas populaarne (nt toomine) ning seetõttu on tööandjal töölt lahkuvatele inimestele keeruline asendajaid leida. Keerulisem on ka ametikohtadel, kus üleüldine palgatase on pigem madal, kuid töö oma olemuselt raske ning väsitav (hooldustöötajad, klienditeenindajad).

Paljude ametite puhul on probleemiks tööle pääsemine – maainimestel on sageli võimatu tööle saada, sest ühistransport vajalikel kellaaegadel puudub. Tihti tuuakse probleemidena välja ka vahetustega töö, pikad tööpäevad, töötasu, mis ei vasta töötaja ootustele ja ebapiisav kvalifikatsioon.

Tööjõudu on jätkuvalt üle kontoritöötajate hulgas – raamatupidajad, sekretärid, juhiabid. Tegemist on töökohtadega, mis on tööotsijate hulgas üsna populaarsed ja ka koolidest tuleb pidevalt juurde just sama valdkonna inimesi.

Samal ajal toimub tööprotsesside automatiseerimine, mis muudab just antud ametialade töötajate tööülesandeid ning mistõttu on töötajatel keeruline tööd leida. Raamatupidamises on tööjõu ülejääk olnud juba pikemat aega, mistõttu on just selles valdkonnas tööd otsivatel inimestel oluline mõelda, kas nad vajaksid täiendus- või ümberõpet, mis tõstaks nende konkurentsivõimet ning toetaks töökoha leidmisel.

Tööjõu suur puudujääk:

• Audioloogid ja logopeedid
• Rakenduste programmeerijad
• Süsteemianalüütikud
• Tarkvaraarendajad
• Tarkvara ja rakenduste mujal liigitamata arendajad ning analüütikud
• Veebi- ja multimeediaarendajad
• Veoautojuhid

Tööjõu ülejääk:

• Andmesisestajad
• Arve- ja raamatupidamisametnikud
• Juhid finantsvahendus- ja kindlustusteenuste alal
• Juhid tööhõive alal
• Juhtivametnikud
• Raamatupidajad
• Raamatupidamise keskastme spetsialistid
• Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid
• Toote- ja rõivadisainerid