/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/06/14/12263311t1h87d6.jpg)
Rahapesu andmebüroo (RAB) teatel ei saa suurem osa makseteenuseid pakkunud pankadest väita, et kahtlaste rahavoogude transiit pole nende asutust üldse puudutanud.
Rahapesu andmebüroo: kahtlastest rahavoogudest pole puutumata tõenäoliselt ükski pank (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei tähenda seoste ilmnemine kahtlaste tehingutega automaatselt seda, et selles konkreetses pangas olid olulised või süsteemsed rahapesu tõkestamise probleemid, seisab RABi aastaraamatus.
«Arvestades, millised olid Eestit läbinud mitteresidentidega seotud kahtlaste rahavoogude mahud ning mis rolli Eesti finantssüsteemis ning teiste pankadega arveldamisel on täitnud näiteks rahapesu tõkestamise probleemide tõttu suletud Danske Banki Eesti filiaal, Versobank või mõni teine lähiregiooni pank, on ilmne, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest ei ole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit ei ole üldse nende asutust puudutanud,» märkis rahapesu andmebüroo.
Ajakirjanduses on viimase paari aasta jooksul avaldatud mitu teadet selle kohta, et krediidiasutused on saanud kahtlase sisuga makseid näiteks Danske Bankiga seotud kahtlustäratavatelt kontodelt. Danske juhtumi tõttu on tõusetunud küsimus panga vastutusest ja rollist kahtlaste tehingute tegemise võimaldamisel.
Veebruaris kajastas Rootsi rahvusringhääling SVT, et Swedbanki kahtlustatakse ulatuslikuks ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Balti üksustega. Rahapesukahtlusega ülekanded toimusid aastail 2007–2015 ning pankade vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.
Märtsi alguses avalikustas Soome rahvusringhäälingu Yle saade «MOT», et Nordea panka läbis vähemalt 700 miljonit eurot kahtlase päritoluga raha, millega on seotud Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud ärimehed.
Finantsinspektsioon tegi veebruaris Danske Bankile ettekirjutuse, millega keelas panga Eesti filiaali tegevuse.
Aastatel 2007–2015 on Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud tehinguid 200 miljardi euro eest ning paljusid nendest tehingutest peetakse praegu kahtlasteks.
Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollimehhanismid.
Danske on rahapesuskandaali tõttu uurimise all Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.