/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/11/11856542t1h24c1.jpg)
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaheksa protsenti ja import kolm protsenti. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.
Kokkupandavad puitehitised kasvatavad Eesti eksporti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal, teatas statistikaamet.
Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hispaaniasse (34 miljonit eurot), Hollandisse (28 miljonit eurot) ja Norrasse (24 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, raske kütteõli, põlevkivikütteõli) ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete eksport (kokkupandavad puitehitised). Enim kahanes eksport Belgiasse (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%), puitu ja puittooteid,mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus 10%). Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (23 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9% ning reeksport 7%. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.
Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt (11%) ning Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust (mõlema kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (11 miljonit eurot). Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (44 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlemaid 12%) ning mehaanilisi seadmeid (11%). Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate ja keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad 21 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (51 miljonit eurot) sissevedu.