Päevatoimetaja:
Sander Silm

Telia kliendi halb üllatus: varastatud telefonile tehti vaatamata limiidile hiiglaslik arve (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taskuvaras tegutsemishoos
Taskuvaras tegutsemishoos Foto: SCANPIX

Telia klienti tabas halb üllatus, kui tema välismaal varastatud telefonile tekitati 2000-eurone arve, vaatamata sellele, et telefonil oli peal 450 euro suurune limiit. 

Kreekas reisil olles avastas Telia klient Mart, et tema telefon on varastatud. Klient ei saanud koheselt SIM-kaarti sulgeda, sest toona polnud veel Telia kodulehel olevas juhendis lisatud kliendiinfo numbrit, kuhu välismaal asudes helistada ning 123 lühinumbrit teatavasti kätte ei saa. 

Mart teavitas juhtunust politseid, kandis päev hiljem Eestisse jõudes telefoni musta nimekirja ning kuna tal oli kindlustus, siis sai ta ka Teliast uue telefoni koos uue SIM-kaardiga. Veel enam, klient ei tundnud muret, sest tal olid telefoni peal piirangud - limiit 450 eurot, tasulistele numbritele helistamise keeld ning 50-eurone saldomeenutus. Vaatamata sellele selgus, et tema varastatud telefonilt tehti kulukaid kõnesid Valgevene numbritele, tekitades kokku kliendile 2000 euro suuruse arve. 

Telia poole pöördudes sai Mart teada, et kogu vastutus jääb tema kanda. Õhku jäi küsimus - miks ei toimi Telia ja klientide poolt kehtestatud piirangud välismaal? «Miks Telia lubab ja kinnitab oma turunduskommunikatsioonis, et kaartide kasutamine välismaal on turvaline ja samasugune kui kodumaal, kuigi tegelikult on lepingu üldtingimustes peenelt kirjas, et välismaal olles lasub kogu vastutus kliendil?» küsis ta.

Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf ütles, et kõnealuse krediidilimiidi näol on tegu teenusepakkuja õiguse, mitte kohustusega piirata teenust. «Välismaal muudab sellistel puhkudel asja keerulisemaks see, et seal näeb meie klientide poolt sooritatud kõnesid esmalt meie välispartner ning Teliale saabuvad need andmed viivitusega. Seepärast on alati äärmisel oluline telefoni kaotamise või varguse korral koheselt sellest oma operaatorit informeerida, et võimalikke kulusid vältida,» ütles ta.

Neudorf lisas, et Telia veebilehel on alati olnud avaldatud ka telefoninumber, mida sellistel puhkudel saab kasutada välismaalt helistamisel. «Telia tegi ka omapoolse ettepaneku kliendile arve osaliseks krediteerimiseks. Samas on oluline siin veelkord rõhutada, et säärastes olukordades on klient kohustatud koheselt oma SIM-kaardi sulgema. See on välja toodud ka Telia Üldtingimustes,» lisas Neudorf.

Ka Mart kinnitas, et Telia tegi ettepaneku kompenseerida kurjategija tehtud arvet 216 euroga ning kuna telefonile kehtis kindlustus, siis laiendati seda veel 333 euro võrra. Kuid see tähendab, et kliendil endal tuleb kanda ikkagi 1400 eurot.

Mida peaks klient tegema, et ennast välismaal kaitsta, kui telefonile pnadud piirangutest ei piisa? «Siin aitavad eeskätt siiski tavapärased soovitused,» ütles Neudorf. «Et võõrad teie telefoni kasutada ei saaks, tasub alati oma seade varustada ekraanilukuga, mis küsib parooli või omaniku sõrmejälge.  Samuti peaks SIM-kaardil olema kindlasti keerulisem pin-kood kui 0000 või 1234,» lisas ta.

Tele2 on automaatsed limiidid väljaspool EL-i kõnedele

Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov ütles, et klientide seatud limiidid kehtivad ka teistes riikides, aga kuna välismaal ja võõras sidevõrgus olles võivad andmed jõuda koduoperaatorini hilinemisega, siis võib limiidi jälgimine toimuda viibega. «Väljaspool Euroopa Liidu riike reisides kehtib automaatselt kõigile Tele2 mobiiliklientidele võimalike suurte kulude piiramiseks eraldi 60€ andmesidelimiit. Limiiti saab vastavalt vajadusele jooksvalt suurendada,» selgitas ta.

Seliov paneb südamele, et telefon tuleb alati parooliga lukustada. «Lukustamata telefon on sisuliselt sama, kui pärani uks vargale. Seega veenduge, et automaatlukustuse funktsioon aktiveeritakse kohe pärast seadme kasutamist, näiteks ühe minuti järel. Samuti võtke kasutusele tugev parool. Kui sihtkoht on eriti kahtlane, siis on kõige turvalisem kasutada ajutiselt ettemaksuga kõnekaarti, millega lisakulude tekitamine pole võimalik,» soovitas ta.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann soovitas veel lisaks hoida reisides telefoni pigem koti sisetaskus, mitte pükste tagataskus või lahtiselt käes. «Telefoni siseseid andmeid aitab kaitsta ka ekraanilukk, kuid tõsisemad pahalased huvituvad ainult SIM-kaardist, millega raha välja petta,» ütles ta. Samuti soovitas Ploomann kasutada rakendusi, mis aitavad telefoni kiirelt leida, näiteks Androidi platvormidel Google Find my Device rakendust ning IOS-de puhul Find my iPhone äppi.

Tagasi üles